Igal aastal peavad kohalikud omavalitsused oma majandusaasta aruande laskma auditeerida, saatma selle revisjonikomisjonile ning alles siis saab volikogu aruande kinnitada.

Linnade ja valdade liidu tehtud kaks küsitlust näitavad, et järjest keerulisem on KOV-idel audiitoreid leida. Liidu finantsjuht-nõunik Toomas Johanson tõi näite, kus Kohtla-Järve linn pidi korraldama mitu hanget, sest ühtegi pakkumist ei laekunud. Loksa linn tegi päringu 25 audiitorfirmale, kuid vastuse sai vaid ühelt.

Audiitorkogu asepresidendi Mart Nõmperi sõnul on kohalike omavalitsuste mure põhjendatud. Tema sõnul on Eestis umbes 150 vandeaudiitorit, kellel on avaliku sektori audiitortegevuse litsents. Valdav osa neist tegelikult kohalikke omavalitsusi ei auditeeri.

"Kohalikud omavalitsused on aastakümneid valinud audiitoreid põhimõttel, et kes on kõige odavam, see saab nendel audiitoriks. See on kohalike omavalitsuste auditi juurest eemale tõuganud suured audiitorbürood, sest büroodel on kulubaas oluliselt kõrgem ja nad ei suuda nii odavat hinda pakkuda kui üksikaudiitor või väike audiitorfirma. Ja turg ongi kujunenud selliseks, et neid omavalitsusi auditeerivad pigem väiksed üksikaudiitorid," selgitas Nõmper.

Ta lisas, et praegu käib audiitorite seas ka põlvkonnavahetus. Kuna algusaastatel oli büroosid vähe, siis praegu ongi vanaduspuhkusele siirdumas pigem üksikaudiitorid.

"See mõjutabki neid kohalikke omavalitsusi kõige rohkem, sest väiksemad audiitorid ongi kohalikke omavalitsusi teenindanud."

Lisaks sellele, et audiitorite huvi hangetel osaleda on leige, on ka teine mure. Selleks on asjaolu, et üks ja sama audiitorbüroo osutab teenust pika aja jooksul samadele omavalitsustele.

"Mingil määral ta sellist hoolsusriski võib tekitada. Kui näiteks audiitorbüroo on olnud seitse aastat kliendiks ühes ja samas omavalitsuses, siis need võimalikud leiud võivad jääda olemata, kui seda teeks audiitorbüroo, kes tuleb nii-öelda värske pilguga," ütles Toomas Johanson.

Valdav osa omavalitsusi tõi murekohana välja ka audiitorlepingute maksumuse. Keskmiselt olid uued lepingud 66 protsenti kallimad kui eelmised.

"Mõnedel juhtudel on hinnatõus olnud isegi üle 100 protsendi. Tavaliselt kohalikud omavalitsused valivad audiitori mitmeks aastaks. Kui eelmine  hange oli neli aastat tagasi, siis sellega võrreldes on hinnad mitmekordistunud," tõdes Johanson.

"Järgmist lepingut vaatab audiitor ka neljaks aastaks ette. Meil on majanduses olnud turbulentsed ajad ja ennustatakse kõrge inflatsiooni jätkumist. Ma arva, et kolme-nelja aasta tagused hinnad tuleks isegi kahega, kui mitte kolmega korrutada, ja siis leitakse endale audiitor."

Johansoni sõnul aitaks probleemi lahendada see, kui vastava õigusega audiitoreid oleks rohkem. Hinna aitaks madalamaks tuua see, kui kohalikud omavalitsused teeksid rohkem koostööd

"Võib-olla kaaluda, et kohalikud omavalitsused teeksid ühishankeid. See võib-olla muudaks ka audiitorbüroodele selle rahalise mahu atraktiivsemaks."