Saksa kristlike demokraatide (CDU) juht Friedrich Merz tahab uurida Baieri liidumaa peaministri Markus Söderi ettepanekut jätkata tuumajaamade opereerimist Baieris Baieri liidumaa enda poolt. Saksamaa valitsus sulges laupäeval viimased kolm seni töös olnud tuumajaama. Merz selgitas, et uuritakse kõiki võimalikke alternatiive paremaks energiavarustuseks, sh Baieri liidumaa ettepanekut, vahendas Der Spiegel.

Friedrich Merz kritiseeris Saksa valitsuse otsust sulgeda riigi viimased tuumajaamad ning nimetas seda äkiliseks sammuks, mille surus läbi Saksa roheline erakond. Saksa rohelised koos sotsiaaldemokraatide ja Saksa majandusliberaalse FDP-ga moodustavad praeguse valitsuskoalitsiooni. Kristlikud demokraadid on praegu opositsioonis, kuid Saksa tuumajaamade sulgemise otsus tehti algselt nende juhitud valitsuskoalitsiooni poolt 2011. aastal, mida juhtis tollal Angela Merkel Saksa kantslerina, meenutas Deutche Welle.

Veidi peale viimase Saksa tuumajaama töö sulgemist küsis Baieri liidumaa peaminister Markus Söder sel nädalavahetusel Saksa föderaalvalitsusel muuta aatomienergia seadust selliselt, et Baierimaa saaks enda pinnal olevaid tuumajaamasid ise opereerida. Baieris asub Isar 2 tuumajaam. Söder õigustas oma ettepanekut energiatootmise puudujääkidega ning Baieri liidumaa peaministri sõnul tuleks kümnendi lõpuni kasutada igal viisil toodetud energiat.

Saksa föderaalvalitsuse keskkonnaminister Steffi Lemke lükkas Baieri liidumaa juhi ettepaneku tagasi. Lemke sõnul on Baieris asuva Isar 2 tuumajaama autoriseering lõppenud ning selle taas tööle panek vajaks uut litsentsi. Lemke kuulub Saksa roheliste sekka.

CDU juht Friedrich Merz juhtis ka tähelepanu vajadusele importida Prantsusmaalt tuumaelektrit ja Poolast kivisöejaamadega toodetud elektrit peale Saksa tuumajaamade sulgemist. Samuti tõusis Saksamaal tuumajaamade sulgemise tõttu elektri hind.

Esimene Saksa tuumajaam hakkas Saksa elektrivõrgu jaoks elektrit tootma 1961. aastal ning see asus samuti Baieri liidumaal. Veel 20 aastat tagasi sai Saksamaa kolmandiku oma elektrienergiast tuumajaamadest. Samas juba 1970ndatel ja 1980ndatel toimusid tuumaenergia vastu ulatuslikud protestid, mida võimendas 1986. aastal Nõukogude Liidus toimunud Tšornobõli tuumaõnnetus.

Peale Tšornobõli tuumaõnnetust sulgesid oma tuumajaamad Rootsi ja Itaalia ning Itaalia vastav otsus on siiani jõus. Samas Rootsi otsustas 1996. aastal hakata tuumaenergiat taas kasutama. Saksamaa võttis esimese tuumaenergiast loobumise plaani vastu 2002. aastal, mil keskkonnaministriks oli Saksa roheliste sekka kuulub Jürgen Trittin. Samas jõudis Saksamaa konkreetse otsuseni alles 2011. aastal peale Jaapani Fukushima tuumaõnnetust.