Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks selle aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,5 protsenti ning tõusis eelmise aasta märtsiga võrreldes 4,4 protsenti, seejuures olid kaubad mullusega võrreldes 2,1 ja teenused 8,1 protsenti kallimad.

ERR uuris rahandusminister Jürgen Ligilt (RE), kuidas mõjutavad USA president Donald Trumpi kehtestatud tollid Eesti hindu.

"Minu tungiv soov on, et me vähem räägiksime hindadest ja rohkem sissetulekutest, sest üldiselt ikka eestlaste elu on läinud ülesmäge. Sissetulekud kasvavad kiiremini kui keskmisest rääkida, hinnad on ka juba midagi keskmist, statistilist," vastas Ligi.

Ligi sõnul on arvutusi Trumpi tollide mõjust Eesti hindadele võimatu teha. Ta märkis, et alles esmaspäeva hommikul ilmus uudis, et USA kaubandusministri teatel jäävad tollid kehtima päevadeks, nädalateks. "No mida sa seal arvutad? Käib mingisugune kauplemine, mingid täiesti irratsionaalsed argumendid ja siis katsu sa arvutada."

On tehtud üldiseid arvutusi, et tollimaksumäära universaalne mõju majanduskasvule on miinus pool protsenti, märkis Ligi. "Nüüd ma kuulen ka, et võib-olla arvestatakse hoopis natukene väiksema numbriga. See puudutab siis Euroopat tervikuna."

Ligi tõdes, et majandusteooriast lähtudes kannatavad selliste tollide puhul väiksemad, avatud majandusega riigid, nagu Eesti, rohkem kui suuremad. "Siiski on tõsi see, et USA on kaugel, kuid me saame oma mõjud kaubanduspartnerite kaudu. Rootsi Saksamaa, Soome – see on see ekspordiliin, mille tõttu me siis kannatame."

Ligi: USA algatatud kaubandussõda ei ole ratsionaalne

"Need ei ole absoluutselt loogilised argumendid," ütles Ligi. "Et kui USA on vaadanud oma kaubandusdefitsiiti ja siis sellest arvutanud tollimaksu – see on lihtsalt nii lapsik ja nii vildakas, et see ei saa ka tegelikult kehtida kaua, sest kui sul endal tootmist ei ole, siis ei ole mingit kasu sellest tolli kehtestamisest, vähemalt mitte kiiret kasu. Majanduse ümbersuunamine võtab ikkagi aastaid aega ja teda suunatakse ju ainult niimoodi hästi kaudselt. Kokkuvõttes saadakse endale tegelikult sellist majandust juurde, mis on vähem tootlik, mis teadlikult suunati mujale ühelt poolt."

"Lihtsam, vähem tootev tööstus on liikunud maailmas arenenud riikidest välja, sest ta ei ole nii kasulik hoida ja USA on oma raha teeninud siiski teenustelt rohkem. Nii et see on ikka hästi selline pikk jutt, aga hästi ebaloogiline süsteem, mille kehtivust kaua on keeruline ette kujutada. Samas sellist tujutsemist ja sõdimist võib küll kaua ette kujutada," rääkis Ligi.

ERR küsis, kas juhul, kui tollid jäävad kehtima, on võimalus, et osa tootmisest, mis praegu on Hiinas või Vietnamis, tuuakse Euroopasse.

"See on kerge tendents alates Covidist, kus saadi aru, et tarneahelad ei ole garanteeritud ja tasub riske maandada. Kõike Hiinast osta ei ole ainuüksi sellepärast kasulik, aga ka kõik need globaalsed pinged ikkagi on teadvustatud. Et tasub ise üritada," vastas Ligi.

"Aga ei ole ju sellist parteid ja valitsust, kes juhib majandust," märkis ta. "See on loomulikult ainult üks suur pilt, strateegiline, kus tuleb hakata teistpidi mõtlema, tuleb ettevõtjatel ka teistmoodi plaane pidada. Riigid otseselt tegelikult ju ei tõmba seda niiti. Trump võib sellise näo teha küll, aga kokkuvõttes ta toodab vaesust, kui ta seda vaesemat tootmist püüab endale tõmmata ja raha teenida samal ajal."

Ligi täheldas, et USA saab endale lubada tohutut kaubandusdefitsiiti, kuna suudab väga kasumlikult teenuseid maailmale müüa ja tõmmata endale kapitalivoogusid.

"Üks kapitalivoogude allikas on USA võlakirjad – kõik ostavad USA võlakirju, dollar on kindel asi. USA majandus on suur ja selle tõttu siis maailmavaluuta. Tegelikult see rahastus tuleb ju teistest riikidest. Kui rääkida subsideerimisest, siis mina ütlen, et jah, Euroopa siis sel juhul subsideerib sellega, et ostab USA-st teenuseid. Ta ostab USA võlakirju ja toimetab sinna kapitali, et see on siis subsideerimine. Maksebilanss on natuke keerulisem asi kui lihtsalt subsideerimine."

Ligi rõhutas, et Eesti turg on Euroopa.  

"Meie jaoks tegelikult sellest piisab, me saame oma majanduse käimas hoida ka Euroopas. "Piisab" on liialdus muidugi, et mida rohkem, seda parem. Võimalusi peab olema palju, aga mingit katastroofi selles mõttes väiksel riigil ei juhtuks," sõnas ta.

"Ja Euroopas on valdavalt meeleolud ikkagi selles, et tulebki muutuda autonoomsemaks kõigest, sest muu maailma suhtes ei saa olla kindlad. Samas seda muud maailma, ikkagi vaba maailm on mujal ka – Kanada, Austraalia, Jaapan, Korea, nendega saab kenasti ajada nii julgeoleku kui ka majandusasju ja tagasilööke praegu toimumas ei ole," rääkis Ligi.

"Maailm on veel laiem, USA ei ole ainus koht. USA endasse tõmbudes ei ole mingit lootust saada sellega rikkaks ja muuta seda kaubandussüsteemi endale kasumlikult, seda ta kindlasti praegu ei saavuta," lisas Ligi.

Ligi: palgatõusust unistades soovitan olla hästi vaoshoitud

ERR uuris rahandusministrilt, kui kaugel on ettevalmistused RES-i ümbertegemiseks ja tuleva aasta riigieelarve koostamiseks.

"Ei saa praegu väga midagi teha selle poolest, et meil on koalitsiooniläbirääkimised, aga siiski, mingid pidepunktid on kokku lepitud," vastas Ligi. "Eri maksud me jätame ära ja nende asemel tuleb püsiv 24-protsendiline maksumäär tulumaksule ja käibemaksule. Muidugi kaob maksuküür tuleval aastal. See tähendab seda, et tegelikult maksukoormus langeb tuntavalt. See käibemaksutõus oli juba suvest kokku lepitud, see lihtsalt ei ole siis tähtajaliselt edaspidi. Me vajame ikkagi uues julgeolekuolukorras püsivat katet järsule kaitsekulude kasvule."

Ligi sõnul ei tohi kaitsekulutuste kasv olla utoopiline.

"Minu sõnum valitsuses on, et see kaitsekulude kasv ei tohi olla utoopiline ja me esiteks ei suuda siis ratsionaalselt kasutada, teiseks ei ole jõukohane. Kui siin käib poliitiline võitlus selle üle, et võitleme korraga maksude vastu ja kaitsekulude eest, see ei ole võimalik. Ülepakkumine kaitsekuludes on ebamõistlik, seda räägivad ka julgeolekueksperdid."

Eelmisel nädalal kohtusid Baltimaade rahandusministrid. Ligi sõnul on ministrite sõnum kaitsevõime järjepidev arendamine. "Mitte mingisugused hüpped, et ostame laod täis ja siis vaatame edasi, kas väljaõpped kõik on."

"Suur pilt on keskenduda sellele viiele protsendile ja nende eelarvereeglitele, mida Euroopa siis lõdvendab ja muidugi üldistele struktuursetele reformidele ja riigikulude kokkuhoiule muudes valdkondades," ütles Ligi. "Nii et ma nende palgatõusu unistuste suhtes soovitaks olla hästi vaoshoitud, pettumus võib olla väga suur. Aga me loomulikult teeme oma parima."

Ligi tõdes, et eelarve olukord on väga hull.

"See on meie vaenlase huvides olnud, et lääs, Euroopa maksab rohkem, ja nõrgestab meid sellega. Aga me peame seda tegema tasakaalukal moel jätkusuutlikult ja kollektiivselt. Euroopa kaitsevõime sõltub kokkuvõttes ikkagi sellest, kuidas Euroopa üldiselt tegutseb. Iga nädal on mõni selline nõupidamine, kus seda arutatakse. Hispaania ministriga rääkisin reedel ja temal on oma initsiatiiv seal. Siis on olemas Euroopa Komisjonil eurorahade või struktuurivahendite vabama kasutamise idee, siis kasutatakse neid valitsustevahelisi panku, nagu Euroopa investeerimispank. Nii et igal juhul väga suur rahavoogude ümbersuunamine käib, kahjuks mitte tsiviilotstarbeks tingimata," rääkis ta.