Eelmisel nädalal kajastas ERR kaupmeeste ja parklaomanike pahameelt, sest Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiiv kohustab neid paigaldama 2027. aastaks vähemalt pooltele parkimiskohtadele eelkaabelduse, et sinna saaks tulevikus elektriautode laadimispunktid rajada. See võib aga kujuneda ülikulukaks ettevõtmiseks.

Ehkki nii direktiivi heaks kiitnud riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) juht Peeter Tali kui ka peaminister Kristen Michal on viidanud sellele, et debatti kaasati kümneid organisatsioone, kes sellele probleemile arutelude faasis tähelepanu ei juhtinud, ei ole tööandjate keskliidu hinnangul õiglane vastutust üksnes ettevõtjatele lükata.

Tööandjate keskliidu kommunikatsioonijuht Rivo Sarapik ütles ERR-ile, et nad olid hoonete energiatõhususe direktiivi aruteludesse kaasatud, kuid kuna lisaks neile olid kaasatud ka erialaliidud, keda need küsimused otseselt puudutasid, siis keskliit toona eraldi seisukohta ei kujundanud.

"Küll edastasime info liidu liikmetele edasi ja hoidsime neid kursis. See on tavapärane töö," tõdes ta.

Sarapik märkis, et kui tagantjärele toonast konteksti vaadata, siis näeb, miks halduskoormus ja bürokraatia hiilivalt kasvada saavad: nimelt jäi selle konkreetse ja laiemalt paketi "Eesmärk 55" materjalide menetlemine 2021. aasta lõppu ja 2022. aasta algusesse, mil kestsid nii koroonapandeemia kui ka energiakriis ja lisaks algas 2022. aasta kevadel täiemahuline sõda Ukrainas.

"Need kriisid nõudsid ühiskonnalt vastamiseks ja kohanemiseks täit tähelepanu. Seetõttu ei ole kindlasti korrektne vastutust üksnes ühe osapoole – ettevõtjate – õlgadele libistada," lausus Sarapik.

Tema hinnangul näitavad sellised ootamatult ja aastaid hiljem tabavad üllatused, nagu nüüd ilmnenud poeparklate eelkaabeldamise kohustus, et ühiskond ei ole neid plaane ja nende kõiki mõjusid täies mahus mõistnud ning protsessi vedajad pole suutnud neid mõjusid selgitada või välja tuua.

"Puudulikele mõjuanalüüsidele või nende puudumisele seadusloomes on tööandjad ja teised ettevõtlusorganisatsioonid korduvalt tähelepanu juhtinud," nentis Sarapik.

Tänavu märtsis algatas tööandjate keskliit ideekorje, kus kutsub kõiki üles teatama tarbetust bürokraatiast ja koondama kokku riigi mõttetut reguleerimist ja ajale jalgu jäänud seadusi. Kõnealune kaabelduse näide on ka ideekorjes välja toodud.

Sarapik ütles, et hiilivalt kasvava halduskoormuse probleem on laiem. Ta viitas näiteks Mario Draghi konkurentsivõime raportile, mille kohaselt on Euroopa Liit kehtestanud alates 2019. aastast 13 000 uut regulatsiooni, kuid USA samal ajal 3000.

"Euroopa Parlamendi andmetel on Euroopa õiguses tänaseks ca 300 keskkonna-alast õigusakti," tõi tööandjate keskliidu esindaja välja. "Sellise õigusloome koguse ja tempo juures polegi väikses Eestis piisavalt inimesi, kes iga muudatuse mõju piisavalt põhjalikult analüüsiksid ja ebamõistlikule bürokraatiale näpu peale suudaks panna."

Sarapik lisas, et tööandjate keskliit soovitab seetõttu nii Euroopa kui ka riigisiseses õigusloomes esindavatel ametlikel ja poliitikutel uutele kohustustele "ei" öelda, sest need ei aita majanduse konkurentsivõimet tõsta.

Eesti seisukohtadele hoonete energiatõhususe direktiivi kohta kaasati huvigruppidena 77 asutust, mille hulgas olid ülikoolid, ettevõtted, omavalitsuste liidud, mitmed kinnisvaravaldkonna liidud ja kaubandus-tööstuskoda, kuid mitte Eesti kaupmeeste liitu, kes nüüd on direktiivi vastu ka aktiivselt sõna võtnud.

Näiteks kaubandus-tööstuskoda tõi oma tagasisides välja, et peab kliimaeesmärkide seadmist positiivseks, kuid enne hoonete energiatõhususele nõuete seadmist on tarvis teha analüüse, kas direktiivi eesmärkide saavutamine on realistlik ja kui suurte investeeringute tegemist see edasistel aastatel inimestelt ja ettevõtetelt eeldab.

Enamiku tagasiside andjate kommentaarid keskenduvadki hoonete rekonstrueerimise probleemidele. Mitteeluhoonete parkimiskohtade teemal ei ole tagasisidet antud, välja arvatud EAS-i ja Kredexi ühendasutus, praegune EISA, mis on välja toonud, et kavandatavad muudatused toovad kaasa vajaduse laiendada toetatavate tegevuste nimekirja, nii et see sisaldaks ka elektriautode laadimist, jalgrataste parkimist ja eelnevatega seoses üldiselt parklate uuendamist.