Poolteist aastat tagasi, 2023. aasta sügisel korraldas riik viimase tuuleparkide oksjoni, millega hankis 650 gigavatt-tunni ulatuses uut tuuleenergia tootmise võimsust.

Vähempakkumise tingimustesse sai toona kirja, et tuulepargid peavad tootmist alustama hiljemalt 2027. aasta suvel, ehitusload peaksid ettevõtetel olema olemas aga juba selle aasta suveks.

Nüüd poolteist aastat hiljem nendivad tuuleenergia arendajad, et ehituslubasid selleks suveks veel kätte ei saada ning tõenäoliselt ei valmi loodetud ajaks ehk ülejärgmiseks aastaks ka tuulepargid.

Enefit Greeni juhatuse esimees Juhan Aguraiuja ning Utilitas Windi juhatuse esimees Rene Tammist märkisid kirjas riigile, et selle venimise taga ei ole arendajate tegevus või tegevusetus, vaid takistused on tekkinud olukordades, mis on avaliku võimu ehk riigi või valla kontrolli all.

Tuuleparkide arendajad toovad välja, et tuuleparkide rajamine on veninud mitmel põhjusel, mis on nende endi võimusest väljas.

Ühelt poolt on viibinud planeeringumenetlused aina enam kohalikul tasandil, tingituna linnade ja valdade võimekusest või sellest, et ei ole poliitilist tahet. Teisalt aga ei ole nende hinnangul kiirenenud planeeringute menetlemine ka riiklikul tasandil.

Ettevõtjad märgivad, et vähempakkumisel osaledes eeldati, et pärast uute seaduste jõustumist võtavad planeerimismenetlused ühe planeerimisetapi ära jätmisel kaks-kolm aastat vähem aega. Nii ei ole aga läinud ning see ajavõit on osutunud võimatuks.

Ettevõtjad toovad välja ka selle, et kuigi 2024. või 2025. aastaks pidid leevenema riigikaitselased kõrguspiirangud, siis on tänaseks selge, et ka selle lubaduse rakendumine viibib.

Ühtlasi tekitab muret ka võimalik sagedusreservide tasu lisandumine tootjatele. 2023. aastal vähempakkumisel osaledes ei olnud ettevõtted sellest teadlikud.

"Juhul, kui tasu peaksid kandma tootjad, siis muutuks tootja vaates projekti kulupool drastiliselt, mis tähendab, et tuulepargi finantseeritavus ja hinnang realiseeritavusele on tagantjärele oluliselt halvenenud, kui mitte jätkamine täiesti võimatuks muutunud," märgivad Tammist ja Aguraiuja riigile saadetud kirjas.

Põhimure: taastuvelektrit ei lisandu soovitud kiirusel

Kirjas seisab, et niisuguses olukorras on ainuvõimalik, kui riik ei karista ettevõtjaid tähtaegade rikkumise eest, vaid pigem pikendab vähempakkumise võitjate tähtaegu. Objektiivse takistuse korral võiks riik võimaldada isegi vähempakkumise võitjatel loobuda tootmisseadmete rajamisest ja toetusest ilma tagatist realiseerimata.

"Arendajate ebaõiglane karistamine ei aitaks kuidagi kaasa taastuvenergia eesmärkide saavutamisele. Negatiivse pretsedendi korral väheneb tõenäoliselt oluliselt ka riskivalmidus uutel vähempakkumistel osaleda," seisab kirjas.

Tuuleenergia assotsiatsiooni tegevjuht Terje Talv rääkis, et kuigi tehniliselt on võimalik, et riik ettevõtteid karistab, pole see siiski tuuleparkide arendajate hinnangul kõige suurem mure.

"Kõige suurem mure on see, et riik ja ühiskond ootab seda lisanduvat taastuvenergia võimsust. Arendaja on teinud enda parim, aga sellisel kujul seda ei realiseeru. Kõige olulisem on praegu nendest murekohtadest üle saada ja parkide arendustega edasi minna," ütles Talv.

Riigil on sel kevadel plaan kuulutada välja ka uus oksjon riigi toetusel maismaatuule võimsuste rajamiseks. See sai kirja ka Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonilepingusse.

Talv: riik peab järgmisel vähempakkumisel arendajate muresid arvestama

Talv rääkis, et riik peaks uuel oksjonil tuuleenergia arendajate muredega kindlasti arvestama. Näiteks peaks Talve sõnul riik võtma arvesse, et paljudel juhtudel on viibimise taga väline mõju, mille vastu ei saa arendaja midagi teha.

"Küsimus ei ole, nagu nad ei ole oma aruandeid või plaane teinud õigeks ajaks. Küsimus on selles, et kui radarit ei ole, kui KOV otsustab tuuleparkidega üldse mitte edasi minna või kui näiteks tekib selline asi, nagu sagedusreservide tasu, mida kaks-kolm aastat tagasi ei suutnud keegi ette kalkuleerida. Kõik need asjad peaks saama uude vähempakkumisse kirja," ütles Talv.

Ta lisas, et teine sõnum on see, et Eestisse ei tule praegu neid võimsusi, mida on loodetud ja on tõsine küsimus, kuidas elektrit siin tootma hakatakse.

Tuuleparkide rajamise keerukusest ning aeglasest planeerimismenetlusest on räägitud juba mõnda aega. Talv nentis, et viimase pooleteist aasta jooksul pole samas planeerimine kiiremaks läinud.

"Ei ole läinud kiiremaks ega lihtsamaks. Seadusandlust koguaeg arendatakse, parendatakse, aga tänaseks ei ole see kuidagi märkimisväärselt kiiremaks läinud. Need mõjud on meile kõigile ka täna tunda," ütles Talv.

Praegu on tuuleparkide koguvõimsus 700 megavatti. 2030. aastaks peaks tulema võimsust juurde veel 2000 megavati jagu.