Riik: paari aasta jooksul võib Eestisse siiski lisanduda maismaa tuuleparke

Kliimaministeeriumil on plaan sel nädalal kohtuda tuuleenergia arendajatega, et saada paremini nende muredest aru ning otsida lahendusi. Kliimaministeeriumi hinnangul on siiski veel võimalik, et järgmise paari aasta jooksul lisandub Eestisse maismaa tuuleparke.
Tuuleenergia arendajad on juhtinud tähelepanu, et viimasel vähempakkumisel hangitud tuuleenergia võimsused ei saa tähtajaks valmis.
ERR kajastas hiljuti, kuidas viimase tuuleenergia vähempakkumise võitnud ettevõtted on rahulolematud sellega, kuivõrd aeglaselt menetletakse Eestis tuuleparkidega seotud planeeringuid. Ettevõtjad nentisid, et seetõttu ei saa tõenäoliselt õigeks ajaks ehk 2027. aasta keskpaigaks valmis ka vähempakkumisel kokku lepitud tuulepargid.
Arendajad nentisid, et tegelikult ei ole viimase pooleteist aasta jooksul tuuleparkide planeeringute menetlemine üldse kuidagi kiiremaks muutunud. Kliimaministeeriumi taastuvenergia valdkonnajuht Karlis Goldstein ütles, et on arendajate murest teadlik.
"Nii kliimaministeeriumi kui ka teiste vastavate ametiasutuste poolt on mitu töövoogu käimas. Osad nendest on juba lõpule jõudnud. Mida tasuks mainida on kõrgusepiirangute eemaldamine kaitseministeeriumi abiga. Mida kliimaministeerium võiks välja tuua on see, et me oleme arendajate murest teadlikud ja sel nädalal on esimene kohtumine ettevõtjatega, kes on seda muret väljendanud ja olukorda arutada. Kui me oleme kaardistanud arenduste viibimise põhjused, saame me kavandada ka edasisi samme," rääkis Goldstein.
Ametnik ütles, et esmalt tuleb aru saada, kui laialdane ettevõtjate mure on ning kas see puudutab kõiki turuosalisi samamoodi. Seejärel saab ministeerium alles hinnata, kas peaks midagi muutma seoses viimati toimunud vähempakkumisega või selle maatuule vähempakkumisega, mis riigil nüüd kevadel plaanis on.
Viimase vähempakkumise võitnud Enefit Green ja Utilitas Wind juhtisid tähelepanu, et nende plaanitud tuulepargid 2027. aasta keskpaigaks ei valmi, nagu algselt plaanitud. Goldstein ütles, et see aga ei tähenda tingimata, nagu ei lisandukski järgmise kahe aasta jooksul Eestisse ühtegi maismaatuuleparki.
"Meie poole on pöördunud arendajad, kes on andnud teada, et planeeringuid mõndades kohalikes omavalitsustes on kavas kas lõpetada või on need pandud hetkel pausile. Samas on ka arendajaid, kes on kindlamad selles, et nad viivad projektid lõpule või teevad seda väljaspool vähempakkumuste korda. Arusaadav, et elektrihinda aitaks need projektid kiiremini alla tuua. Seal on esimese liituja eelis, kes esimesena turule siseneb, korjab ka parema turuhinna tänastes oludes. Nii et ei saa välistada, et projektid järgmise kahe aasta jooksul, kas siis varasemalt välja kuulutatud vähempakkumise võitjate seast või ka väljastpoolt, puhtalt turupõhiselt võiksid tulla," rääkis valdkonnajuht.
Valitsus plaanib praegu ka järgmist maismaatuule vähempakkumist, mis on plaan välja kuulutada lähikuudel. Varasemalt on räägitud, et see peaks tulema mahus 2 teravatt-tundi, mis tähendab, et riigi toel rajataks umbes 650 megavati võimsuses tuuleparke.
Goldsten rääkis, et sisuline ettevalmistus selleks vähempakkumiseks toimus juba möödunud aastal.
"Aasta alguses ajakohastasime vastavalt valitsuse suunistele ja turuosaliste tagasisidele neid vähempakkumise tingimusi ja detaile. Lähipäevadel on plaan saata kooskõlastusringile vähempakkumiste määruse eelnõu, mille osas on turuosalistel ja üldsusel võimalus oma arvamust avaldada. Peatselt pärast seda ka vähempakkumise korralduse eelnõu. Mõlema dokumendiga on kavas saada lõplik redaktsioon saada valmis aprillis ja edastada see siis valitsusele," rääkis ta.
Toimetaja: Aleksander Krjukov