"Impulsi" loos esinevad ka keskkonnakonsultant Piret Toonpere ja planeerija Heiki Kalberg - erapooletud eksperdid, kes on osalenud enam kui 20 kohtumisel ning neile on rändagitaatorid juba nägupidi tuttavad.

"Impulss" rääkis kolme rändaktivistiga. 59-aastane Elva vallas elav Lauri Koni tegutses aastaid kalurina ja omas ehitusfirmat, kuni lõpuks lõi pereettevõtte, mis pakub Võrtsjärve kalatoite.

Tegu on endise EKRE liikmega, kes mullu läks üle erakonda Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid. Enda sõnul on Koni osa võtnud kümmekonnast tuulikukohtumisest.

"Meie erakond alustas seda inimeste kokkusaamist. /…/ Mina ise elan Elva vallas, aga see ei saa olla nii, et ma olen ise Elva vallas, aga ma ei tunne huvi, mis kõrval valdades toimub. See hakkab mõjutama meid kõiki väga tugevalt," põhjendas Koni oma ringsõite.

Teine rändaktivist on aastaid tagasi Harjumaalt oma juurte juurde – Tapiku külla – naasnud Olev Kulli ehk Tapiku Olev, nagu mees ise armastab end kutsuda.

76-aastane aktivist on samuti Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide liige. Ta peab end maausuliseks ja seisab selle eest, et tuulikud ei tikuks pühapaikade – hiite – lähedusse.

"Nagu Jürgen Ligi ütles – mina olen see, misasi? – rändvõitleja ja Kremli troll ka veel. Aga ma olen külalisena käinud teistes piirkondades ja valdades ka tutvumas meeleoludega. Meid on kutsutud. Mind on nähtud ja mulle on helistatud – tule räägi muljeid. Aga ma olen väga uudishimulik vanamees, ma käin vaatamas ja kuulamas, ma tahan rahva meeleolu teada," rääkis Kulli.

Kolmas aktivist, 45-aastane Urmas Maranik ühessegi erakonda ei kuulu, ent veab koos abikaasa Maarjaga mullu asutatud MTÜ-d Looduse ja inimeste eest. Ligi 30 kohtumisel osalenud tandem on varem tegelenud tõlketöö, trükiteenuste vahendamise ja marjakasvatusega. Sügisel loodud MTÜ seisab Maranike sõnul sadade inimeste eest.

"Meie eesmärk number üks tegelikult on selgitustöö tegemine, sest nagu me oleme näinud, siis enamasti need seadusejärgsed või ametlikud kaasamiskoosolekud, ega seal ju väga palju sisulist ei räägita. Nad on olnud väga vormilised, viidatakse erinevatele seadusesätetele ja põhiaur läheb sellele. Aga inimesi enamasti huvitab asja sisu. Ja see ongi see, mida meie püüame selgitada," rääkis Maranik.

Tuulikukoosolekud on avalikud ja igaüks, kes soovib, võib neist osa võtta nii palju, kui jaksab. Ent ekspertide Piret Toonpere ja Heiki Kalbergi sõnul juhtub liiga tihti, et ürituse kaaperdavad oma sõnavõttudega needsamad rändaktivistid.

"Meil on selliseid planeeringute arutelusid olnud, kus saalist kostab see suur vastuseis. Ja siis pärast, kui arutelu ametlik osa on läbi, tullakse minu käest küsima, et kuule, vaata, see maatükk, kas sinna saab panna ja nii edasi. Ehk tegelikult on see, et mõnes kohas kohalikud ei julgegi seal häält teha," ütles Kalberg.

Eriti tuntud on näide Põltsamaa eriplaneeringute arutelult, mille kohta Toonpere nentis, et kohati on ka moderaatoril raske koosolekutel korda hoida ning vahel tundub, et keegi nagu ei tahagi ühtegi vastust ära kuulata.

"Kaugemalt tulijad rääkisid aktiivselt, kuni üks kohalik ütles, et kuulge, ma ei tunne teid, kes te olete siin. Et mina olen kohalik, et meie ei arva niimoodi," lisas Kalberg.

"Sisuliselt Põltsamaa koosolek Põltsamaa inimestelt varastati ära. Ütlen otse välja. Kohalik inimene sai küsida minimaalselt. Ja enamus aega, mis kõik leidsid, et tulla siia koosolekule ja küsida oma küsimused ära, läks kõnepidamistele ja kahjuks lõpuks ka poriloopimisele."

Üheks suuremaks probleemiks peavad eksperdid seda, et kohalike küsimuste asemel kajab saalist vastu hoopis valeinfo, mis levib nii sotsiaalmeedias kui ka koosolekutel kulutulena.

"Meil on olnud vahepeal selliseid olukordasid, kus näiteks doktorikraadiga inimene selgitab müraga seonduvat. Siis mingil hetkel teda kuulatakse-kuulatakse-kuulatakse ja mingil hetkel öeldakse, et me ei usu teid. Et see on vale jutt," tõi Kalberg näite.

Probleemina näeb planeerija ka seda, et tihti esitatakse nendel koosolekutel valeväiteid ja samadel koosolekutel ei jõutagi sageli nende valeväidete ümberlükkamiseni.

Üks koosolekute peamistest jututeemadest ja hirmudest ongi seotud infraheliga. Tegelikult on terviseamet mõõdistanud, uurinud ja kinnitanud, et tuulikute infraheli ei ole tervisele ohtlik.

"Öeldakse, et terviseamet ei ole pädev. Tuleb kokku punt inimesi, kes ütleb, et terviseamet ei ole pädev. Kuidas see niimoodi saab olla? Aga see on nii," imestas Kalberg.

Nii Heiki Kalberg kui ka Piret Toonpere tunnistavad, et arendajate ja aruteludesse kaasatud ekspertide vastu suunatud viha on isiklik, ründav ning tabab neid pidevalt.

Tuulikute koosolekud jätkuvad ja arutelusid ohjeldama palgatud moderaatorid annavad endast parima, et saalis korda hoida. Aga sama tragilt plaanivad tööd jätkata ka aktivistid.

"See praegune tegevus, sellele tuleks nüüd kriips peale tõmmata ja tuleks uuesti minna joonistuslaua juurde, võtta ette terve Eesti kaart ja vaadata seda pilti terviklikult," deklareeris Urmas Maranik oma eesmärgi.

Lauri Koni möönis, et teda on tembeldatud idatrolliks ja Kremli käsilaseks. "Las ta siis olla nii, kes tahavad mulle öelda. Kahjuks nii ta on, kuigi ma võitlen meie laste, lastelaste nimel, meie kodude nimel."