Kolmapäeval on riigikogus kolmandal lugemisel valitsuse algatatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse tagada, et Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone ei saaks ära kasutada vaenu või vägivalla õhutamiseks.

EKRE esimees Martin Helme ütles teisipäeva õhtul ETV saates "Esimene stuudio", et siseministeerium korraldab Eestile katastroofilist situatsiooni, kus valitsus üheaegselt norib tüli Venemaa ja Ameerika Ühendriikidega, kes on öelnud, et kristliku kiriku tagakiusamine on nende väga suures fookuses. Samal ajal korraldab valitsus Helme sõnul uut pronksiööd.

"Mina arvan, et olukord on tõsine ja tõepoolest me järjekordselt tekitame täiendavalt pingeid ühiskonnas. Praeguses julgeolekuolukorras see kindlasti ei ole mõistlik. Aga minu arvates ei ole õige, et me nüüd veel täiendavalt hakkame hirmutama inimesi, et nüüd veel midagi juhtub," kommenteeris Kõlvart.

"Ma arvan, et probleem on palju sügavam. Asi ei ole selles, et nüüd inimesed tulevad tänavatele. Ei tule. Probleem on selles, et me demotiveerime inimesi osalema ühiskonna töös, panustama. Sellega me vähendame ühiskonna potentsiaali, ühiskonna ressurssi. Ja arvestades, et meid on vähe, siis me andsime ühe sõnumi inimestele, et nad on ohtlikud, et nad ei saa valida. 160 000 inimest, see on 12 protsenti elanikkonnast. Ja kohe tuleb teine sõnum, et ka teie usk on ohtlik, et ka seda me meie ühiskonnas ei soovi," lausus Kõlvart.

"Loomulikult iga sotsioloog ütleb selle peale, et kui tekitada pingeid ühes ühiskonna huvigrupis ja teha seda pidevalt, siis loomulikult see on probleem
tervele ühiskonnale," lisas ta.

"Ma kardan, et kui ka edaspidi hakatakse kasutama poliittehnoloogiaid enne valimisi, siis see protsess ei lõpe. Et iga kord on vaja enne valimisi midagi välja mõelda, et näidata, kus on oht, kus on sisevaenlane ja kuidas selle sisevaenlasega võidelda," ütles Kõlvart.

Kõlvart meenutas, et enne 2023. aasta riigikogu valimisi oli Reformierakond teinud suureks vaenlaseks EKRE, Isamaa ja Keskerakonna koalitsiooni.

Välistas koostöö sotsidega

Rääkides lähenevatest kohalikest valimistest ja võimalikest koalitsioonivariantidest pärast valimispäeva, ütles Kõlvart, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga koostööd ta tõenäoliseks ei pea.

"Üks väga konkreetne sõnum minu poolt on välja öeldud ja ma sellest ei loobu, et praeguse linnapea [Jevgeni] Ossinovskiga ja ka sotsiaaldemokraatidega me tõenäoliselt ühe laua taha ei mahu," sõnas Kõlvart.

"Aga muidu, nagu kõik erakonnad praegu vastavad, otsustab matemaatika," lisas ta veel.

Kõlvart kaalub põhiseaduse muutmisele õiguskantsleri hinnangu küsimist

Kõlvart ütles, et kaalub õiguskantsleri poole pöördumist seoses põhiseaduse muutmise seaduse välja kuulutamisega, millega tunnistatakse kohalikel valimistel kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja alates ülejärgmistest valimistest ka kodakondsuseta inimeste valimisõigus.

"Iseenesest põhiseaduse muutmine on legitiimne protsess. Kui riigikogu, kui ühiskond otsustavad, et see on vajalik, siis loomulikult selleks on ka vastav
protseduur ette nähtud. Küsimus on selles, kas põhjus ja alus oli adekvaatne
ja kas see, et seda muudetakse operatiivselt, on põhjendatud. Siin on tõepoolest terve rida küsimusi, sealhulgas ka õiguslikke küsimusi," ütles Kõlvart.

"Üks võimalus, mida me praegu kaalume, on pöörduda õiguskantsleri poole, et ka tema annaks enda hinnangu ja algataks põhiseadusliku järelevalve. Selleks peavad olema eelkõige õiguslikud, mitte poliitilised argumendid. Ja see vajab omakorda analüüsi," lisas ta.

Kõlvarti sõnul on väga paljudele Eesti inimestele antud signaal, et nad ei ole siin oodatud ja et nad on oht Eesti riigile.

"Jutt ei ole ainult Venemaa kodanikest või halli passi omanikest. Tegelikult samamoodi ka ukrainlased, kes on siin elanud ja elavad, 16 000 inimest, aga ka näiteks Ameerika, Lõuna-Korea, Armeenia ja nii edasi, ka nende riikide kodanikud enam kohalikel valimistel hääletada ei saa," sõnas Kõlvart.