Järvamaa haigla õed Agnes Gröön, Marge Peterson ja ametist tagandatud kirurgiaosakonna õendusjuht Külli Viirpuu tulid enda sõnul viimases hädas avalikkuse ette, et paljastada puudused ja probleemid Järvamaa haiglas.

Peale nende suhtles "Pealtnägija" telefonis ja sai referaatide pikkuseid kirju hiljuti ametist vabastatud pikaaegselt ravijuhilt Tiiu Aulelt, endiselt IT-juhilt Andrus Koplistelt, koondatud õendusjuhilt Maire Raidverelt ja personalijuhilt Merle Kuremalt. Nende kõigi sõnum on, et olukord haiglas on pärast peaarst Külvar Mandi ametisse astumist kaks ja pool aastat tagasi muutunud väljakannatamatuks.

Külli Viirpuu nentis, et kui Mand haiglajuhiks sai, olid haiglatöötajate ootused kõrged ning loodeti, et kõik läheb hästi.

"Meil olid lootused, et kõik läheb hästi, meil töö hakkab laabuma, aga tasapisi hakkasid tulema välja kitsaskohad. Inimeses tuli välja selline teine pool ka, mis võib olla väga kuri ja väga, kuidas ma ütlen, võib-olla isegi kättemaksuhimuline," rääkis Viirpuu.

Vallandatud arst Tiiu Aule iseloomustas Mandi sõnadega: "Diktaator, väga ebameeldiv."

Külvar Mand ise ütles "Pealtnägijale", et tal ei ole Järvamaa haiglas vaenlasi. "Kui keegi suudab mulle mõne leida, siis see oleks ilmselt tore leid. Jah, täna ilmselt need üks, kaks, kolm, neli inimest püüavad luua nagu pilti sellest, mis meil siin toimub, aga haiglas on veel 250 inimest ja täna need inimesed on kõik haigla juhtkonnaga koos. Meil on haiglas täielik töörahu."

Mand tõusis esimest korda laiema avalikkuse ette 2001. aasta Pärnumaa metanoolitragöödia ajal, kui ta päästis hulga elusid. See lennutas tubli anestesioloogi ja kiirabijuhi ajutiselt pealinna poliitikasse: riigikogusse ja koguni sotsiaalvaldkonna abiministriks. Tagasi kodulinnas, tabas teda 2007. aastal skandaal, kui ta tagandati tüliga Pärnu haigla juhatusest. Juba toona heideti ette rasket iseloomu ja soolotsemist, millest räägivad kriitikud praegu Järvamaa haiglas.

59-aastane meditsiinijuht ise nimetab kaebusi ja etteheiteid fabritseertuks ning üksikute vallandatud ja koondatud inimeste kättemaksuks selle eest, et ta hakkas haigla juhtimises korda looma.

Paides asuv 250 töötajaga Järvamaa üldhaigla peaks teenindama kogu Kesk-Eesti piirkonda, aga on juba mõnda aega selgelt raskustes. Osa ametikohti on täitmata ja eelmise aasta tegevuskahjum oli 600 000 eurot. Ühelt poolt on kulude kokkuhoid arusaadav, teisalt pakkus Mand kriitikute sõnul välja illegaalse skeemi, kuidas minna mööda tervishoiutöötajate seaduses olevast pügalast, mis kohustab maksma ületundide eest pooleteisekordset tasu, kui keegi asendab näiteks haigestunud kolleegi. Mandi plaan oli vormistada töölepingu kõrvale käsundusleping.

"Esitasin mina ka peaarstile küsimuse, et miks me rikume seadust ja toimivat süsteemi, et meil on siiani kõik väga hästi olnud. Ja siis koosolekul ta ütles ka välja lause, et selleks, et mitte maksta 1,5-kordselt ületunnitööd," meenutas ametist tagandatud Külli Viirpuu.

Mandi sõnul on praegu kõik haiglad fakti ees, kus poolteisekordse ületunnitasu maksmine ei ole tervishoiu rahastuse puhul enam võimalik. "Haiglana me otsime siin kindlasti kompromissi. Mitte me ei võitle töötajatega täna, vaid me püüame võimaldada kõigil teha siin tööd."

Ajakirjaniku täpsustavale küsimusele, kas haigla ikkagi otsib viisi, kuidas mitte maksta 1,5-kordset töötasu, vastas peaarst Mand: "Asi ei ole 1,5-kordses töötasus, et töötajad käiks ja pressiks seda välja jõuga, vaid töötajad tahavad täna lihtsalt teha pisut rohkem tööd. /.../ Ja saada selle eest ka üks koma null tasu ja nad on selle üle väga õnnelikud, kui nad saavad seda teha ka siin. Sellest käib täna tegelikult jutt ka riigi tasemel."

Kirurgiaosakonna tagandatud õendusjuhi Viirpuu sõnul viib olukord, kus inimestele ei maksta töötamise eest piisavalt, selleni, et nii mõnigi plaaniline operatsioon võib ära jääda, kuna pole inimest tööle panna. Samuti võib nii mõnigi arsti vastuvõtt ära jääda seetõttu, et pole õde panna vastuvõtule.

"Mina tean nii palju, et oli see nüüd jaanuar või detsember, kui tõmmati erakorralise meditsiini osakonna inimeste ületunnid kõik ühe koma nulli peale, et ei makstud ületunni tööd."

Mandi sõnul ei vasta aga tõele Viirpuu väited, nagu jäetaks osadel juhtudel lisatasu maksmata või öeldakse osakonnajuhtidele, et seda ei tohiks teha.

"Need konkreetsed isikud, kellel on jäänud see tasu saamata, peaks pöörduma ja siis need asjad vaadatakse konkreetselt üle. Nii palju ma saan kindlasti lubada, kui kellelgi on jäänud nüüd selle tõttu töötasu saamata," ütles Järvamaa haigla nõukogu esimees Kaido Ivask.

Etteheiteid ja tüliõunu on ohtralt, alates väitest, et haigla pidi hiljuti maksma riigi infosüsteemi ametile (RIA) 20 000-eurose trahvi, mille põhjustas väidetavalt haiglajuhi ignorantsus toonase IT-juhi ettepanekute suhtes, kuidas korraldada IT riskianalüüs. Kuni selleni, kas hiljutised mitme töötaja koondamised ja töölepingu lõpetamised on üldse seaduspärased. Tagatipuks kirjeldavad staažikad ja lugupeetud meditsiinitöötajad isegi pikantseid episoode, kuidas haiglajuht olevat olnud mõne naiskolleegiga liiga familiaarne.

"Mina olen näinud, kuidas ta käib mõne noore arstiga või õega käsi ümber, käsi pepu peal, pepu peale patsutamine töökollektiivi juuresolekul ja mööda koridori," ütles Agnes Gröön.

Marge Peterson täiendas: "Olen täheldanud, isiklikult näinud koridori peal, kus ta tuli õega ja käsi oli tagumiku peal, itsitasid isegi, minust välja ei tehtud, ei öeldud tere, mitte midagi. See juba minu arust näitab, et see ei ole peaarstile väga kohane."

Tiiu Aule meenutab ka juhtumit, kus peaarst kohvikus naistudengiga ühest kausist suppi sõi. "No üks kauss oli, kummalgi oma lusikas ja kohvikus kõigi nähes siis ühest kausist söödi suppi. Ma arvan, et see on suhteliselt familiaarne."

Kui ajakirjanik Mandilt nende juhtumite kohta küsis, tuli pärast pikka pausi vastuseks "ei".

Kui enamiku etteheidetest võib liigitada majasisese suhtluskultuuri ja töökorralduse rubriiki, siis kõige üllatavam ja tõsisem on väide, et Mandi nimel ravivad patsiente arstitudengid, kes olid sel hetkel viiendal või kuuendal kursusel ehk nad ei olnud isegi residendid ega omanud arsti kutset.

Grööni kirjelduse järgi võtavad tudengid vastu EMO patsiente, korraldavad ravi.  "Vahel harva küll on siseosakonna juhataja neil kõrval või doktor Mand isiklikult, aga üldiselt toimetavad nad üksinda."

Terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juhataja Külli Friedemann kinnitab, et iseseisvalt ei tohi tudengid töötada. "Ta peab ikkagi olema samas majas ja ta peab olema kättesaadav selleks, et oleks võimalik juhendusi anda. Ei ole võimalik, et keegi on näiteks kodus. Siis kindlasti ei ole juhendamine see. Et keegi märgib ravi lugudesse mingisuguseid andmeid, see ei ole juhendamine."

Külvar Mand tunnistas, et just osalt töökäte puuduse tõttu on Järvamaa haiglas rakendatud tudengitest nn abiarste, aga tema kinnitusel kooskõlastab nende otsused ja tegevused, mis puudutavad patsiente, alati päris arst, kas kohapeal või telefoni teel. Samas väitis Mand, et tõele ei vasta väide, nagu toimetaks abiarstid üksi.

Kriitikud vaidlevad siin aga taas vastu. Mand ise töötab mitmel ametikohal korraga – lisaks peaarsti ülesannetele täidab ta Järvamaa haiglas täiskohaga anestesioloogi rolli ning teeb öövahetusi veel ka Ida-Tallinna keskhaiglas, mis on arusaadavalt tohutu koormus. Nii ongi tema vastased tööajatabeleid võrreldes kokku viinud, et Mandi nime alt on tehtud korduvalt sissekandeid, kui ta ise majas ei viibinud, aga valves oli üliõpilane.

Friedemanni sõnul ei ole selline asi lubatud. "Patsiendid pannakse nii tegelikult olukorda, milles nad ei peaks olema, samamoodi pannakse ka tudengid, kes on praktikal, olukorda, kus nad ei peaks olema. Nende ettevalmistus ei ole veel selline, et nad võiksid teha iseseisvalt raviotsuseid. See tähendab, et juhendaja peab olema ikkagi kättesaadav sel hetkel, kui toimuvad raviotsused. See ei saa olla kuskilt kaugelt."

Mand selgitab taolist tegevust tänapäevase tehnoloogia kasutamisega, näiteks saab ta e-tervise süsteemi sisse logida ka haiglast eemal olles. Ta kinnitab, et on ka distantsilt teadlik kõikidest patsientidest, haiguslugudest ja haiguse kulgemistest.

Kaebajad on osa küsimustega, nagu näiteks väidetav paroolide andmine abiarstidele, pöördunud ka otse Järvamaa haigla nõukogu poole, aga siiani piirdus asi sellega, et juhtorgan küsis Mandi kommentaari ja rahuldus tema vastustega.

Paljud etteheited jäävad lõpuks sõna-sõna vastu, aga murelikud ekskolleegid on probleemiga pöördunud ka andmekaitse inspektsiooni.

Kolmapäeval läkitasid kriitikud haigla nõukogule veel kord kõigist pretensioonidest põhjaliku ülevaate, millele oli alla kirjutanud 17 inimest. Terviseamet kuulis Järvamaal toimuvast "Pealtnägija" käest ning kaalub nüüd edasisi samme.

"Me suhtume tegelikult ikka sellistesse asjadesse väga tõsiselt. Siin on väga selge see, et arst ei saa oma elukutset kellelegi delegeerida. Kui tulevad ikkagi signaalid, et kellegi nime all töötab keegi teine, siis see on väga oluline signaal, et miks see peaks nii olema. Siis tekib küll küsimusi, et kes on neid teenuseid osutanud. Siin on kindlasti terviseameti huvi suurem," kinnitas Friedemann.