"Eestis on peale desünkroniseerimist vajadus hoida püsivat sagedust. See on nüüd meie enda ülesanne. Seni kehtinud reegli järgi oleks pidanud 1. juulist küsima tasu tootjate käest, aga valitsus otsustas pikendada kulu katmist ülekoormustasude laekumisest, mis tulevad välisühenduste pealt ja millest ehitatakse välisühendusi. Tarbijatele tähendab see ka umbes 30 miljoni eurost kokkuhoidu," sõnas peaminister Kristen Michal (Reformierakond).

Keskkonna- ja energeetikaminister Andres Sutt (Reformierakond) ütles, et Eleringi ülekoormustasud on saanud väga palju tähelepanu.

"On olnud eri numbrid, mis on ringi liikunud. Hästi lihtsalt öeldes - Eleringil ei seisa sadu miljoneid kontol, Elering on kasutanud ülekoormustasu eri investeeringuteks, mis on aidanud hoida võrgutasusid tarbijale madalamal," sõnas Sutt.

Sagedusreservide kulu katab Elering selle aasta lõpuni.

"Selle kulu suurusjärk on 30 miljonit. Täna leppisime kokku, et Elering teeb konkurentsiametile ettepaneku, et kooskõlastada selle tasu katmine selle aasta lõpuni. Suurusjärk on 30 miljonit - see ei jää tarbijate, vaid Eleringi kanda. Paari kuu jooksul arutame turuosalistega ja lepime kokku, milline saab olema pikaajaline ülekandetasude katmise valem," rääkis Sutt.

Kuna sagedusreservide turg käivitus peale Eesti elektrivõrgu Euroopaga sünkroniseerimist, siis see turg on Suti sõnul veel väga noor. "Hinnad ja mahud kõiguvad. See on ka põhjus, miks Eleringile anname ülesande kulu katta," lisas Sutt.

Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk ütles eelmisel nädalal, et aastate jooksul on Elering kogunud üle 600 miljoni euro ülekoormustasu, millest on ära kasutamata umbes pool, ent kui seda võrgutasu langetamiseks kasutada, leevendaks see elektritarbijate olukorda vaid ajutiselt.