Juuli lõpust hakkas üks Läti turuosaline tegema Balti sagedusreservide turule väikese mahuga pakkumisi, ja tegi seda järjest kõrgema hinnaga. Hullematel hetkedel tõstis see turul elektri hinna 10 000 euroni megavatt-tunnist. Selline hinna hüppamine kestis päevi ja päevi; ka Eesti süsteemihaldur Elering võttis ühendust Läti kolleegidega, kes omakorda suhtlesid kalleid pakkumisi teinud turuosalisega.

Kuid see on kõik tagantjärele tarkus ja hilinenud reageerimine, leiab energiaettevõtte ja ühe turuosalise Alexela juht Marti Hääl.

"Sellised anomaaliad ei tohiks päriselt turule jõuda, kui turg toimib, kui süsteemioperaatorid ja järelevalve on oma ülesannete kõrgusel," ütles ta ERR-ile.

Elektrisüsteemis sageduse hoidmiseks hangitava sagedusreservide turg avati Baltimaades tänavu veebruaris ning kuivõrd seda tehti peale lahtiühendamist Venemaa elektrisüsteemist ja liitumist Mandri-Euroopa süsteemiga, siis oli peamiseks eesmärgiks reservide varustuskindluse tagamine ning turu tegelik toimimine jäi veidi tagaplaanile, on leidnud turuosalised.

Hääle sõnul on küsimus turu toimimise regulatsioonis ja järelevalves, sest kui need ei toimi, ei toimi ka turg.

"Nii palju, kui me näeme, siis see võimsus, mis on justkui üle või puudu, mõnest megavatist kuni mõnekümneni, kui need kõrged hinnad tekivad – see ei ole midagi sellist, mida turul ei ole. Probleem on siis emmas-kummas või mõlemas, kas turu regulatsioonis või siis korraldamises ja järelevalves," lausus ta.

Probleem on ka turu läbipaistmatuses, nagu on varem öelnud ERR-iga rääkinud turuosalised – nemad ei näe ega tea, mis on kõrgete hindade pakkumise taga või kes selliseid pakkumisi teeb. Selge on vaid see, et ülikõrge hinnaga pakkumised ei saa mingil moel olla kulupõhised, nagu turu reeglid nõuavad.

"Meie turuosalistena lihtsalt post factum konstateerime, kui palju see maksma läks, me ei näe sinna (sisse). Me näeme lihtsalt seda, et meie pakkumisi, mis samal ajal olid üleval, kui mFFR üles hind oli 11 999 eurot megavatt-tunni eest, süsteemihaldurid vastu ei võtnud. Siis tekibki küsimus, kuna ei näe ka sinna sisse, et miks need valikud on sellised? See külvab lihtsalt usaldamatust, sest ei ole loogiliselt arusaadav, kuidas sellised hinnad saavad tekkida," lausus Hääl.

"Mina ei suuda mõista selles valdkonnas tegutsejana või ettevõtjana, kuidas saab ühe megavatt-tunni mFRR üleslaadimise ehk põhimõtteliselt elektri juhitava tootmise või akusalvestist väljaandmise kulupõhiseks maksumuseks olla 12 000 eurot. Mina ei tea sellist tehnoloogiat, millel üks megavatt-tund maksaks 12 000 eurot," lisas Hääl.

Läbipaistmatus tekitab usaldamatust, usaldamatus rikub turu toimimise

Eelmisel teisipäeval saatsid Balti regulaatorid 141 turuosalisele ametliku kirja, milles rõhutatakse vastutustundliku pakkumiste esitamise olulisust. ERR-i poolt nähtud kirjas hoiatatakse turuosalisi, et kolme riigi järelevalveasutused, Eesti puhul konkurentsiamet, hakkavad tähelepanelikult jälgima sagedusturul toimuvat ning kahtlasi hinnapakkumisi uurima nii need asutused kui ka Balti süsteemioperaatorid. Kui tuleb välja, et tegu on rikkumisega, saab turuosalisele peale panna sanktsioonid.

Hääl märkis, et regulatsioon on olnud paigas kogu turu toimise aja ja see teadmine, et reegleid ei tohi rikkuda, on turuosalistel algusest peale olnud. Selles mõttes see kiri midagi ei muuda, sest kõik turuosalised teavad, millised reeglid on, ütles ta.

"Ehk küsimus ei ole ju selles, kas turuosalised teadsid reegleid, vaid küsimus on selles, kas keegi rikkus reegleid, ja kui, siis kes ja mis sellest saab, mis on järeldus, mis juhtub. Et kas reeglid on kõigile täitmiseks või ainult neile, kes vabatahtlikult neid täidavad – see on ju see küsimus," lausus Hääl.

See, et nüüd süsteemioperaatorite kirjas turuosalistele hoiatati, et pakkumisi hakatakse tähelepanelikult jälgima, paneb küsima, kas seda pole siis esimesest päevast tehtud, nentis Hääl.

"Ma väga loodan, et seda jälgiti päevast üks tähelepanelikult, mis turul toimub. Miks väärtpaberiturul selliseid anomaaliaid kas üldse ei ole või on väga vähe, ongi see, et kauplemine peatatakse, kuni on selge, kas oli tegu manipulatsiooniga. Aga kui selle asemel avaldatakse pressiteade, saadetakse märgukirju ja palutakse naaberriigil alustada kuudepikkust uurimist, siis ma arvan, et see tegelikult ei ole piisavalt efektiivne turujärelevalve," lausus Hääl.

Kui turul on taolised anomaaliad, siis turg ei toimi, sest turuosalistel pole vajaliku info puudumise tõttu usaldust turu vastu. Ja mittetoimiva turu tegelik kaotaja on tarbija, ütles Hääl.

Näiteks ei tea ta siiani, kas tegelikult on hinnahüpete põhjuseks üks Läti pakkuja. "Vastan nii, et ma ei oska öelda, kas probleem isegi on Lätis, sest meie seda ei näe. Nii et ma ei tea, kus see probleem on," nentis Hääl.

Sagedusturu läbipaistmatuse tõttu kasutaski Hääl sotsiaalmeedia postituses selle kohta terminit "must kast".

"Ja kui ka selgub pärast, et oli manipulatsioon, ega siis kõik need turuosalised, kes said sellega kahjumid sisse, ega keegi neile midagi ei hüvita. Lihtsalt kehitatakse õlgu ja elu läheb edasi," ütles Hääl.