"Oleme kirikute ja koguduste seaduse muudatuste sihtmärkideks seatud kiriku ja kloostri eest ja nimel pöördunud viimastel nädalatel kirjalikult nii peaministri kui uue siseministri poole. Oleme soovinud enne seaduse muudatuste vastuvõtmist ning rahvusvaheliste institutsioonide laiemat kaasamist kohtuda ja leida riigisiseselt mõistlik kompromiss. Meile ei ole sellist kohtumist võimaldatud ning eile sai seadus vastu võetud. Selle juurde kuuleme siseministrilt jätkuvaid põhjendamatuid viiteid Kuremäe nunnadele kui Moskva mõjutusoperatsioonide ohvritele. See ilmutab endast selget stigmatiseerimise eesmärki ja sellele ei tohi jätta reageerimata," kirjutasid vandeadvokaat Steven-Hristo Evestuse saadetud teates Evestus ise ja vandeadvokaat Artur Knjazev.

Avalduses kirjeldatakse, kuidas seaduse muudatused rikuvad usuvabadust, sekkuvad usuliste ühenduste kanoonilistesse sidemetesse ning võivad lõppastmes päädida sundlõpetamise protseduuri kui heidutusmeetme käivitumisega.

"Selle kõige aluseks toob riik kirikuõiguslikud sidemed välismaise usulise institutsiooniga – antud juhul Vene Õigeusu Kirikuga. Hoolimata sellest, et Eesti kiriku ja kloostri tegevus on täielikult kooskõlas Eesti kehtiva õigusega ja puuduvad tõendid nende ebaseadusliku käitumise kohta, on nad sihikule võetud nende kanoonilise struktuuri tõttu. Kuigi kirik ja klooster avaldavad oma vastuseisu sõjale Ukrainas ja palvetavad rahu eest ning järgivad Eesti Vabariigi põhiseaduslikku korda, seisavad nad nüüd silmitsi eksistentsiaalsete ohtudega, sh kuulumise katkestamisega enda poolt valitud pikaaegsesse usulisse traditsiooni," seisab pöördumises.

Avalduses tuuakse esile mitu aspekti, mida selle autorid nimetavad tõsiseks probleemiks. "Diskrimineeriv seadus, politiseeritud deklaratsioonid, välismaalastest vaimulike ja nunnade väljasaatmisähvardused ning suhtekorraldusfirma riigipoolne kaasamine, mille abil kujundada uuest seadusest kuvandit pigem kaitsvast kui karistava iseloomuga instrumendist. Need meetmed rikuvad usuvabaduse rahvusvahelisi standardeid ja õõnestavad Eesti demokraatlikke norme ning jätavad ebaselgeks julgeolekuohu tegeliku välistamise," seisab avalduses.

"Leiame end häirivast olukorrast, kus teoloogide, akadeemikute ja poliitikute arvamused on erinevate lähenemiste esitamisel killustunud ning selle kõige keskel on kiirustades ja analüüsimata vastu võetud seadus, mis eelkõige kõigutab usku läbipaistvasse ja kaasavasse seadusloome protsessi ja riivab põhiõiguste kaitsekohustust. Selles olukorras kasutame võimalust pöörduda rahvusvaheliste institutsioonide poole. Aasta lõpus esitasime esimese kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtusse ning täna pöördusime avaldusega Ameerika Ühendriikides tegutseva kaaluka usuvabaduse komisjoni poole," ütlesid vandeadvokaadid Steven-Hristo Evestus ja Artur Knjazev.

"Arvestades Eesti seaduseelnõu sarnasust Ukraina seadusega, milles sisalduvate usuorganisatsioonide suhtes kehtestatud riiklike piirangute osas on USCIRF väljendatud muret, on Eesti Kristlik Õigeusu Kirik ja Pühtitsa klooster ennetavalt taotlenud rahvusvahelist toetust, et vältida sarnaseid usuvabaduse rikkumisi Eestis," kirjutavad vandeadvokaadid.

"Kirik ja klooster kinnitavad oma pühendumust kaitsta oma õigusi kõigi seaduslike, sealhulgas riigisiseste ja rahvusvaheliste vahendite ja viisidega, et tagada oma usuvabaduse kaitse ja oma kogukondade jätkuv eksisteerimine," seisis pöördumises.

Siseministeeriumi usuasjade nõunik Ringo Ringvee ütles "Ringvaates", et Eesti ei riku põhiseaduses kirjas olevat usuvabaduse printsiipi. "Ei riku," ütles Ringvee.

"Kui me räägime usulistest talitlustest, siis kedagi ei keelata palvetamast, kedagi ei sunnita usku vahetama. See infomüra, mis me siin kuuleme, siis ma ütleks, et kui küsitakse, mis on mõjutustegevus, siis see ongi mõjutustegevus," lausus Ringvee.