"Eesti jätkab nõrkade ja väidetavalt demokraatlike siltide all teadlikult põhiliste inimõiguste ja -vabaduste hävitamist. Seekord on nad rünnanud üht kõige õrnemat sfääri – usuõigusi ja -vabadusi," kirjutas Zahharova.

"Eesti parlament võttis vastu enneolematult agressiivse ja ebaseadusliku otsuse, mis kohustab Eesti Kristlikku Õigeusu Kirikut seadusliku tagakiusamise teel "katkestama oma kanoonilisi suhted Vene Õigeusu Kirikuga". Teisisõnu on riik esitanud usuorganisatsioonile ultimaatumi, nõudes selle sajanditepikkuse olemuse muutmist ja Eesti ajaloost aastasadu vanemate sidemete katkestamist, eirates täielikult selle kanoonilisi norme ja usku ning ka usklike tundeid," sõnas Zahharova.

Ta nimetas muudatust järjekordseks diskrimineerimiseks usu alusel ning südametunnistuse-, usu- ja usuühinguvabaduse põhimõtete räigeks rikkumiseks. "Selle otsuse vastuvõtmisega on Eesti võimud jalge alla tallanud oma riigi rahvusvahelised kohustused ja õigusriigi põhinormid," lisas ta.

"Seda repressiooniakti on valitsuse kontrolli all olevas meedias ja ametlikes kommentaarides küüniliselt ja silmakirjalikult kiidetud kui "riikliku julgeoleku kaitset" ja "demokraatliku valiku tagatist". See retoorika ei varja tõsiasja, et Eesti on jõudnud kriitilisse faasi võitluses õigeusukiriku vastu, mis on ka noorte seas üha populaarsemaks muutuv. Tegelikult on see riiklikult toetatud kampaania, et sundida kümneid tuhandeid Eesti kodanikke muutma oma usulist identiteeti."

Ta kutsus üles Eestit loobuma "usulistel põhjustel diskrimineerimise poliitikast" ja loobuma Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku survestamisest.

Zahharova lisas, et ootab rahvusvahelistelt inimõiguste organisatsioonidelt adekvaatset seaduslikku ja poliitilist reaktsiooni.

Kolmapäeval võttis riigikogu võttis vastu kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse, millega soovitakse tagada, et Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone ei saaks ära kasutada vaenu või vägivalla õhutamiseks.

Siseministeeriumi usuasjade nõunik Ringo Ringvee ütles "Ringvaates", et Eesti ei riku põhiseaduses kirjas olevat usuvabaduse printsiipi. "Ei riku," ütles Ringvee.

"Kui me räägime usulistest talitlustest, siis kedagi ei keelata palvetamast, kedagi ei sunnita usku vahetama. See infomüra, mis me siin kuuleme, siis ma ütleks, et kui küsitakse, mis on mõjutustegevus, siis see ongi mõjutustegevus," lausus Ringvee.