Riigikogus vastu võetud kirikute ja koguduste seaduse muudatused tähendavad Kuremäe kloostrile ja uue nimega Eesti Kristliku Õigeusu Kirikule alluvussideme katkestamist Moskva patriarhaadiga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Piiskop Danieli sõnul oodatakse enne järgmisi samme ära president Alar Karise otsus.

"Meie mõistes see piirab meie usuvabadust ja ka selliseid rahvusvahelisi norme, mida Eesti peab selliste normidega liitujana täitma ja loodame siiski, et ehk tuleb siis sealt presidendi poolt selline otsus, et seda seadust sellisel kujul siiski ta välja ei kuuluta," ütles ta.

Kiriku sõnul pole praegune eelnõu proportsionaalne, sest kui Moskva patriarh ütleb midagi Eesti vaates agressiivset, siis karistatakse kanoonilise sidemega kohalikku organisatsiooni, mitte rikkujat ennast.

Siseminister Igor Taro aga ütleb, et eelnõuga soovitakse Eesti usklikke hoopis kaitsta vaenuliku riigi, terroristliku režiimi või agressiooni toetava organisatsiooni otsejuhtimise alla sattumise eest.

"See on selline universaalne põhimõte, kehtib kõikide ühenduste, organisatsioonide kohta, mistahes konfessiooniga tegemist, et siin ei ole usutunnistusega mitte mingit pistmist. Küsimus on puhtalt juhtimisküsimustes. Mõne teise eksootilisema religiooni puhul seda küsimust ei oleks üldse tekkinud kellelgi, et kas see norm on mõistlik või mitte," lausus Taro.

Taro ei näe seda usuvabaduse piiramisena, sest riik ei kavatse tegeleda usutunnistuse, traditsioonide ja kiriku dogmaatikaga, vaid ainult juriidiliste isikute juhtimisalluvusega.

Kuremäe kloostri iguumenja Filareta aga ütles presidendile saadetud kirjas, et usuvabadus on saanud tõsise hoobi ja palus samuti jätta seadus välja kuulutamata.

Alar Karise õigusnõuniku Hent-Raul Kalmo sõnul kaalub president tõsiselt, kas eelnõu piirangud on põhjendatud ja kooskõlas põhiseadusega.

"President on rõhutanud mitmel puhul, et kui mingisugune samm võetakse ette selleks, et Eesti julgeolekut suurendada, siis peab olema kindel, ja seda sageli peab uuringute abil selgitama, kas see samm suurendab ka tegelikkuses Eesti julgeolekut. Et see julgeoleku argument ei muutuks ettekäändeliseks või et me ei teeks vigu, et me võtame vastu sammu, mille puhul võib-olla esmapilgul tundub, et see suurendab Eesti julgeolekut, aga tegelikult see nii ei ole. Nii et küsimus ei ole alati isegi, et me peaksime valima, kas usuvabaduse või julgeoleku vahel, vaid pigem on selles, kas me tegelikult sellisel viisil ikkagi suurendame oma julgeolekut," rääkis Kalmo.

President Alar Karis ütles neljapäeval Vikerraadios, et seadus tuli neljapäeval Kadriorgu. "Mul on aega 14 päeva analüüsida ja mõelda, milline see otsus saab olema. Aga ka selle seaduse puhul saab olla ainult see valik, kas see on põhiseadusega kooskõlas, kas on põhiseaduse riive või ei ole. Ja sellest lähtuvalt ka ma oma otsuse teen," sõnas Karis.

Kiriku esindajatega kohtunud siseministri sõnul on ministeerium edasisteks läbirääkimisteks ja koostööks avatud. Piiskop Daniel ütleb, et võib-olla on nüüd tekkinud võimalus midagi ühiselt lahendada, kuid teatud piiridest kirik üle astuda ei kavatse.

"Kui on küsimused põhikirja suhtes, katsume neid teha, aga selle otsuse, et minna kohtusse sundlõpetamiseks, see on siiski ministeeriumipoolne otsus," ütles piiskop Daniel.

Kirik plaanib pöörduda ka rahvusvaheliste organisatsioonide poole, et leida toetust.