Presidendi õigusnõuniku Hent-Raul Kalmo sõnul ei vaidlusta president seadusemuudatuse eesmärki, kuid seadus on sõnastatud nii, et see läheb vastuollu põhiseaduse kolme paragrahviga, piirates ebaproportsionaalselt ühinemise- ja usuvabadust. Mitmetähenduslikkus, mis seaduses praegu on, tekitaks õigusvaidlusi ning võib viia selleni, et piirama saaks hakata näiteks kõigi ühingute vabadusi.

"Siin on ühinemisvabaduse ja usuvabaduse ebaproportsionaalne piirang. Mis tähendab eeskätt seda, et on ka teised meetmed selle sama eesmärgi saavutamiseks. Põhiseadus nõuab, et kui need on olemas, siis tuleb neid kasutada. St, Presidendil pole etteheiteid ega erimeelsusi seaduse eesmärgi osas. Eesmärk mõjutustegevuse tõkestamine on väga oluline. aga osutas ka teistele hoobadele mis on olemas. RIigireetmise jt kontrollivõimalused on olemas, seda peab silmas pidama," sõnas presidendi õigusnõunik.

Seaduse eesmärk oli tagada, et  Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone ei saaks ära kasutada vaenu või vägivalla õhutamiseks. Esialgu oleks seadus puudutanud Eesti Kristlikku Õigeusu Kirikut, kel tuleks öelda lahti Moskva patriarhaadist. Siseminister (Eesti 200) Igor Taro ütles, et probleemid õigeusu kirikuga ei kao.

"Kuidagi tuleb see mure nüüd ära lahendada, et eesti kogudused ja eesti usklikud ei oleks sõltuvuses mitte mingil määral ei agressiooni toetavast organisatsioonist ega ka tulevikus universaalse põhimõttena ka ühestki terroristlikust režiimist Ma arvan, et see mure meil ei kao mitte kuskile," ütles Taro.

Seadus koostati ajal, kui siseminister oli Lauri Läänemets, kes ütles, et seadusega tuleb riigikogul jätkata.

"Julgeolekuhinnangud ei kaitsepolitsei, luureameti ega ühegi teise organisatsiooni poolt pole muutunud. Julgeolekuprobleemid jätkuvalt on alluvussuhtega ja ei ole muutunud ka parlamendi enamuse konsensus selles küsimuses," lausus Sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets

Kui president jätab seaduse välja kuulutamata ja saadab selle riigikogule tagasi siis võib riigikogu kas seadust muuta või võtta see vastu muutmata kujul. Kui riigikogu võtab seaduse vastu muutamata kujul siis võib president selle kas välja kuulutada või saata otsustamiseks riigikohtusse.