Kultuuriministeerium konsulteeris sportkalastamise ja laskespordi valdkonna esindajatega, et luua oma seisukoht. 

Sportkalastamisega seotud valdkonnad olid kehtestavate piirangute osas pigem positiivselt meelestatud, kuid laskespordiga seotud alade katusorganisatsioonid ning lasketiirude esindajad olid kehtestatavatele piirangutele vastu.

Negatiivsusena toodi esmalt välja sõjaline aspekt, kuna laskemoona tootmisega seotud ettevõtted, kes täidavad tänases geopoliitilises olukorras olulist rolli riikide kaitsevõime tagamisel, ei ole võimelised lühiajaliselt oma tootmist ümber korraldama.

Pliilt terasele või alternatiivsetele materjalidele üleminek eeldab märkimisväärseid muudatusi tootmisliinides. Lisaks toodi välja, et investeeringuid ja aega antud kontekstis lihtsalt ei ole.

Julgeoleku aspekti raames toodi ka välja, et tooraine päritolu on määrava tähtsusega. Pliid saab valdavalt Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikidest, kuid terashaavlite tootmine on suuresti sõltuv Hiinast ning säärane sõltuvussuhe on kaubandussõja ajal riskantne.

Lisaks toodi välja, et jahilaskespordi organisatsiooni FITASC-i sõnul on pliist laskemoon oluline oma ballistiliste omaduste tõttu. Nende sõnul ei ole mõistlik keelustada pliimoona täielikult kuniks pole loodud samaväärset alternatiivi. Tagajärjeks oleks sportlaste konkurentsivõime langus ja spordiala marginaliseerumine Euroopas.

15-aastane erand lasketiirudele on samuti ebapiisav, sest praegused Euroopa lasketiirud, sealhulgas Eesti, ei vasta nõutavatele tehnilistele tingimustele (nt plii kogumissüsteemid, spetsiaalsed pinnakattematerjalid, pinnase happesuse kontroll jne). Nõuete kohandamine vajab suuri investeeringuid, mille tasuvus 15-aastase üleminekuperioodi jooksul on kaheldav. Sellise ülemineku toetamiseks peaks Euroopa Liit looma sihipärase rahastusinstrumendi.

Eelnõus sätestatud kohustused on lasketiirudele lisaks ka koormaks nii bürokraatiliselt ku ka rahaliselt ning panevad lasketiirude jätkusuutlikkuse küsimärgi alla.

Veel toodi välja, et plii piiramine asetaks EL-i sportlased ebasoodsasse olukorda võrreldes teiste riikidega. Treeninguteks ja võistlusteks sobiva laskemoona puudumine tähendaks seda, et rahvusvaheliste võistluste, sh olümpiamängude korraldamine Euroopa Liidu riikides, muutuks võimatuks.

Uuele laskemoonale üleminek tähendaks ka paljude sportrelvade väljavahetamist, mis oleks sportlaste ja klubide jaoks märkimisväärne kuluallikas ning tekitaks segadust nii treeningutel kui võistlustel.

Ühtlasi ei nähta ka vajadust pliimoona piirata keskkondlikust aspektist, kuna plii mõju keskkonnale on väidetavalt minimaalne, võrreldes teiste valdkondadega.

Lõpetuseks toodi ka välja turustuse piirangud ja mõju lasketiirude tegevusmudelile. Kui pliilaskemoona müük oleks lubatud ainult lasketiirude kaudu, oleks paljudel Eestis tegutsevatel tiirudel vaja asuda tegelema täiendava ettevõtlusega, mis ei oleks senise tegevusmudeliga kooskõlas ega pruugi olla ka majanduslikult otstarbekas.

Kultuuriministeerium jagab Euroopa Sportlaskmise Foorumi (ESSF), rahvusvahelise jahilaskespordi organisatsiooni FITASC ja mitmete teiste organisatsioonide seisukohta, et Euroopa Komisjoni poolt algatatud pliilaskemoonalt alternatiivile ülemineku protsess ei ole praeguses olukorras mõistlik. Seetõttu teeme ettepaneku peatada selle eelnõu menetlus kuniks on välja töötatud realistlikum ja keskkonna, julgeoleku ning spordivaldkonna vajadustega arvestav lahendus.