Seaduse poolt hääletas 60 saadikut, vastu oli 13. Kohal oli 89 saadikut, kellest 16 jättis hääletamata.

Poolt hääletasid koalitsiooni kuuluvad Eesti Reformierakonna ja Eesti 200 fraktsiooni saadikud ning nüüdseks opositsioonis oleva sotsiaaldemokraatide fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni saadikud. Lisaks andsid oma poolhääle fraktsioonitud Enn Eesmaa, Andre Hanimägi, Züleyxa Izmailova, Jaanus Karilaid, Ester Karuse, Tanel Kiik, Alar Laneman, Tõnis Mölder ja Henn Põlluaas.

Vastu hääletasid Keskerakonna ja EKRE fraktsiooni saadikud ning fraktsioonitud Peeter Ernits ja Kalle Grünthal.

Kohal olnud saadikutest jätsid hääletamata Jaak Aab (fraktsioonitu), Arvo Aller, Rene Kokk, Anti Poolamets (kõik EKRE), Ants Frosch (fraktsioonitu), Maria Jufereva-Skuratovski (fraktsioonitu), Madis Kallas (SDE), Aivar Kokk (Isamaa), Leo Kunnas (fraktsioonitu), Maris Lauri (Reformierakond), Mart Maastik (Isamaa), Luisa Rõivas (Reformierakond), Kersti Sarapuu (fraktsioonitu), Priit Sibul (Isamaa), Tarmo Tamm (Eesti 200) ja Jaak Valge (fraktsioonitu).

Järgmiseks liigub eelnõu vabariigi presidendi kantseleisse, kus president otsustab selle väljakuulutamise. Kirikutele, kogudustele ja kloostritele, kel tarvis põhikirjad ja tegevuspõhimõtted seadusega kooskõlla viia, on antud üleminekuajaks kaks kuud.

Seaduse jõustumisel peab Eesti Kristlik Õigeusu Kirik (endine MPEÕK) enda alluvussideme Moskva patriarhaadiga katkestama.

Seadusemuudatuste ajend on Moskva patriarhaadi avalik toetus Venemaa agressioonisõjale Ukrainas.

Muudatustega soovitakse muu hulgas tagada, et Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone ei saaks ära kasutada vaenu või vägivalla õhutamiseks.

Seaduse järgi ei tohi Eestis tegutsev kirik, kogudus või klooster oma tegevuses juhinduda välisriigis asuvast märkimisväärse mõjuga isikust või ühendusest ega olla põhikirja, lepingu või muude dokumentide kaudu või majanduslikult seotud välisriigis asuva usulise ühenduse, vaimuliku keskuse, juhtorgani või vaimuliku juhiga, kui need kujutavad ohtu Eesti riigi julgeolekule, põhiseaduslikule või avalikule korrale. Selline oht võib esineda näiteks sõjalise agressiooni toetamisena või üleskutsena sõjale, terrorikuriteole, relvajõu õigusvastasele kasutamisele või vägivallale.

Seadus puudutab Eesti Kristlik Õigeusu Kirikut (EKÕK), mis kuni märtsi lõpuni kandis nime "Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik" (MPEÕK), ja Pühtitsa kloostrit – mõlemal on otsene alluvussuhe Moskva patriarhaadiga.

Kanooniliselt on Eesti Kristlik Õigeusu Kirik ja Pühtitsa klooster osa Moskva patriarhaadist, mida juhib Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill. Eelmise aasta 6. mail tunnistas riigikogu Moskva patriarhaadi sõda toetavaks institutsiooniks.

Samuti täpsustab seadus, kes saab Eestis vaimulikuna teenida või kuuluda usulise ühenduse juhatusse. Vaimulik ega usulise ühenduse juhatuse liige ei saa olla inimene, kes ei tohi Eestis elada või viibida. Lisaks täpsustatakse nõudeid usulise ühenduse põhikirjale ja luuakse võimalus lahkuda kirikust, mille tegevus, põhikiri või juhatuse koosseis ei vasta kehtestatavatele nõuetele. Selleks tuleb kogudusel või kloostril vastu võtta uus põhikiri, misjärel on võimalik nõuetega kooskõlas olevad muudatused registrisse kanda ilma kiriku juhtorgani heakskiiduta, kuivõrd sellise heakskiidu saamine ei pruugi olla realistlik.

Seaduseelnõule on varem arvamuse ja ettepaneku esitanud Eesti Kristlik Õigeusu Kiriku ja Pühtitsa kloostri lepingulised esindajad, vandeadvokaadid Artur Knjazev ja Steven-Hristo Evestus. Arvamuses märgiti, et seadusemuudatuse eesmärk on selge – panna Eestis kinni vene õigeusku praktiseeriv kirik ja klooster, kes ei ole midagi õigusvastast teinud.