Kaitsetööstuspargi jaoks välja valitud 200 hektari suurune ala asub Tõstamaa alevikust nelja kilomeetri kaugusel. Lähimad külad on Ermistu, Lõuka ja Soomra. Viiest võimalikust oli see sobivaim suuruse, piisavat väikeste keskkonnamõjude ja kauguse tõttu idapiirist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tõstamaa rahvamajja oli ministeeriumi selgitusi kuulama tulnud umbes 200 inimest. Kohal oli nii pargi pooldajaid, vastaseid kui ka kahevahel olijaid.

"See on väga hea ettevõtmine. Eesti riigi iseseisvust on vaja tagada. Ja kui selline park siia luuakse, see aitab kindlasti sellele kaasa. Pluss veel tulevad töökohad," ütles Tõstamaa aleviku elanik Mait.

Ermistu küla elanik Mai aga ütles, et temale see plaan ei meeldi. "Meie elame näiteks kahe kilomeetri kaugusel ja ma arvan, et need mõjud hakkavad kõik meile tulema," ütles ta.

Kastna küla elanik Aivar leidis aga et kaitsetööstuspark on vajalik. "Ma saan aru, inimeste inimeste elu saab häiritud, aga teisipidi, kas me siis tahame sõda? Me peame igaüks midagi ikkagi loovutama, isiklikult on ka mul oma maatükid seal kohe lõhkeainetehase väravas," rääkis Aivar.

Lõuka küla elanik Liina kurtis, et kogukonda ei ole kaasatud. "Demokraatlikus riigis võiks ikkagi mitte üle meie peade nii palju minna. Hetkel mul on kahetised tunded, ma ei ole nõus, et see looduse arvelt läheb, sest praegu läheb ta puhtalt looduse arvelt. Ma ei ole sellega nõus, ma olen nõus sellega, et tööstust on vaja ja kui see on hästi kontrollitult ja planeeritud tehtud, siis ma olen nõus. Aga ka niimoodi, et jääb meile alles see keskkond, kus me elame," lausus Liina.

Kõige enam oldi mures moonakatsetustest tekkiva müra ja elanike ohutuse ja turvalisuse pärast. Samuti tekitasid küsimusi keskkonnamõjud, näiteks võimalik õhusaaste, sest tootmisjäägid põletatakse. Ka uuriti, mis kasu saavad pargi rajamisest kohalikud.

"Kõik, mis puudutab ohutust, seda, et midagi võib juhtuda, kuidas hüvitatakse kahju sellisel juhul jne. Küsimused, mis läbi käisid, on tegelikult reguleeritud üsna põhjalikult seadustes. Ma arvan, et siin tuleb lihtsalt selgitada inimestele ja põhjendada, miks need asjad tegelikult on kaetud ja regulatsioonid on olemas," ütles kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp.

Mitmel korral võis siiski näha, et küsijaid saadud vastused ei rahuldanud. Koosolekul tekkis pargi pooldajate ja vastaste seas omavaheline sõneluski.

Tõstamaa osavallavanem Toomas Rõhu ütles koosolekul, et parki on vaja ja Tõstamaa piirkonnas on selleks leitud hea asukoht, mis jääb piisavalt kaugele ka Ermistu puhkekülast.

"Kui Tõstamaa peale mõelda, siis võib-olla Tõstamaad vaadates või seda piirkonda vaadates, siis see asukoht on nagu sobivaim riigimetsas. Ta ei jää otseselt elamute lähedale, on sellises hõreasustusalas. Kui kõiki nõudeid täidetakse, et keskkonnanõuded on täidetud ja kõik muud nõuded, siis miks mitte selles piirkonnas," ütles Rõhu.

Kuni 5. maini saab teha ettepanekuid ja suvel tulevad ka avalikud koosolekud. Riigi eriplaneering tahetakse kehtestada augusti lõpuks.