Eelmise aasta 6. augustil alanud Ukraina vägede sissetungi Kurski oblastisse nimetab Eesti kaitseväe luurekeskuse ülema asetäitja Janek Kesselmann eeskujulikuks sõjaliseks operatsiooniks ja strateegiliseks jalajäljeks vastase territooriumil. Nüüd tekib küsimus, mida see andis, sest 9. mail võib Venemaa ilmselt öelda, et territoorium on vabastatud.

"Luurekeskuse hinnang on, et otsest vägede väljaviimist Kurskist sõjalises mõttes vaja ei ole. Järelikult seal on mingisugused muud kalkulatsioonid taga, miks Ukraina otsustas niimoodi teha," ütles kolonelleitnant.

Eksperdid on arutlenud, kas Kurskist lahkumine on USA ja Ukraina läbirääkimiste või Venemaa õnnestunud pealetungi tulemus ja kas saabunud on läbimurre sõjas. Ukrainlased läbimurret ei näe ja vaherahu läbirääkimiste pingpong alles algas.

Venemaa pealetung Ukrainas ei toonud mullu ühtki läbimurret, ütles Ukraina politoloog Mõhhailo Samus.

"Venemaa ei saavutanud 2024. aastal ühtegi oma eesmärki. Pokrovskit ei okupeeritud. Toretskit, Tšassiv Jari ja Kupjanskit ei okupeeritud. Dnipropetrovski oblastini välja ei jõutud. Hea küll. Juba on selge, et need ülesanded jäävad täitmata. Juhul, kui sõda ei kesta veel aastat, siis Venemaal on minimaalselt võimalusi neid eesmärke täita," rääkis ta.

Võitlejad rindel samuti muutusi ei näe. "Me ei näe, et venelased kuidagi tahaks vaherahu või sõjategevuse lõpetamist. Ikka lendavad Shahedid, raketid, kassettpommid, lennukipommid Kupjanski ja Harkivi rajooni. Me ei taju mingeid muutusi, nagu tahaks keegi vaherahu," ütles Ukraina 54. brigaadi pressiohvitser Artjom Bilov.

Samas, igasuguste läbirääkimiste tulemusi tajuvadki kõige viimasena sõdurid eesliinil.