Laulmise kõrval on Kohtla-Järve Ahtme kooli algklassilaste lemmiktunniks matemaatika, sest numbrid on nii eesti kui ka vene keeles samad. Ühe lemmikuna nimetati ka informaatikat.

Õpilane Maija Ravlussevitš ütles, et pärast lasteaeda kooli tulles oli veidi raske, sest suvega olid eestikeelsed sõnad meelest läinud, kuid koolis sai taas kõik ilusti meelde tuletatud.

1. klassi õpetaja Heli Lebedeva sõnul tuleb kooli aina parema eesti keele oskusega lapsi.

"Lasteaiad teevad head tööd - aastast aastasse tulevad sealt lapsed, kes oskavad paremal määral eesti keelt rääkida. Nii et lasteaedadele suur aplaus," sõnas Lebedeva.

Õpetaja Katrin Veberi sõnul on suhtumine eesti keelde muutunud aja jooksul positiivsemaks.

"Minu klassi lapsevanemad on avatud ja nad tahavad, et lapsed saaksid keele selgeks, ning nad ka ise proovivad minuga rääkida eesti keeles ning mõni räägib täiesti puhtalt eesti keeles," ütles Veber.

Veberi hinnangul saavad ka lapsed paremini aru, et eesti keelt on vaja.

"Ei ole enam sellist suhtumist, et "ma ei räägi seda". Pigem on, et "jah, ma tahan seda rääkida, mul on seda vaja, ma elan selles riigis ja mulle on oluline see keel."" lausus Veber.

Kõlanud on kurtmised, et muukeelsete laste eesti keeles õpetamiseks on puudu metoodilistest materjalidest. Lebedeva sõnul sõltub kõik eelkõige õpetajast.

"Praegu on metoodiliseks materjaliks õpetaja ise. Õpetaja, kes tantsib, õpetaja, kes räägib, õpetaja, kes räägib ja joonistab ja kirjutab ning teeb seda koos lastega. Kindlasti oleks vaja interaktiivseid vahendeid, see aitab ja see lastele meeldib. See aitaks paremini neid arendada," rääkis Lebedeva.