Lavastus "Tükk maad" räägib lastest, kes peavad põgenema sõja eest, jätma oma kodud ja leidma kusagil mujal endale kodu ja uued sõbrad. Nii keskendubki lavastus just laste vaatenurgale.

"Me teeme sellise mõnusa, mitte just ajaloolise kaare, aga sellise mõttekaare aastast 1944, kui toimus suurpõgenemine ja siis tänasesse päeva välja, kui inimene on tagasi koju nüüd jõudnud," rääkis lavastaja Kaili Viidas. "Me siis lavastuses püüamegi mõtiskleda selle üle, et mismoodi ka tänasel päeval, kui me peaksime kokku puutuma raskete momentidega, kuidas seda ellujäämiskunsti sellele väikesele lapsele ka õpetada – mis seal salata, selleks on loomulikult mäng."

"Asta väga suur unistus oli saada maadeavastajaks, mida ta ka natuke nagu tegi," ütles näitleja Silva Pijon. "Tuli suur sõda ja ta pidigi põgenema, et selles mõttes temast sai maadeavastaja, küll mitte kõige õnnelikemal põhjustel... mida aeg edasi, seda rohkem tänulik ma ise olen, et mina olen sündinud vabas Eestis, et ma ei ole pidanud kogema sellist põgenemise või hirmu tunnet, et see tundub mulle ikkagi kujuteldamatu valu."

Lugu on kokku kokku kirjutatud mitmete raamatute, mälestuste ja intervjuude pinnalt. Vaatamata tõsisele teemapüstitusele leidub lavastuses leidlikkust, rõõmu ning lootust parema homse nimel.

"Seal on ka väga palju naljakaid lugusid, et millise absurdiga, mis see sõda muud on kui üks suur absurd tegelikult. Mida raskemad on ajad, seda tugevamalt hakkab tegelikult absurd tööle. Inimene hakkab mõistma, kui keerulisel ajal me elame ja ta otsib lohutust tegelikult positiivsest," sõnas Viidas.