Estonia Selts: enne arhitektuurikonkurssi ei saa hinnata juurdeehituse mõju

Estonia Selts ei pea Rahvusvaheline Kinnismälestiste Nõukogu (ICOMOS) hinnangut rahvusooper Estonia juurdeehitusele sisuliseks, kuna esmalt oleks tarvis arhitektuurikonkursil välja selgitada võimalik lahendus. Tallinn ootab aga selget seisukohta kultuuriministeeriumilt.
UNESCO-t nõustav Rahvusvaheline Kinnismälestiste Nõukogu (ICOMOS) leiab, et kui rahvusooper ei suuda oma vajadusi katta praegu planeeritud juurdeehituse mahust tagasihoidlikumate muudatustega, tuleks kaaluda rahvusooperile uut asukohta.
Estonia Seltsi juhataja Mart Mikk sõnas, et ICOMOS ei saa kuidagi otsustada, kas Estonia juurdeehitust ehitada või mitte ning tema hinnangul on otsuste tegemiseks tarvis edasi liikuda arhitektuurikonkursi ja detailplaneeringuga, et asjasse selgust tuua.
"Eesti vabariigil on olemas riigikogu, mis on rahva poolt valitud kõrgeim organ ja selle otsuse õigsuses pole vähimatki põhjust kahelda," lausus Mikk.
"Kuna see juurdeehitus ei mõjuta ega varjuta vähimalgi määral Tallinna ajaloolise vanalinna terviklikkust või atraktiivsust või selle vaadeldavust, siis mina arvan, et on viimane aeg kuulutada välja arhitektuurikonkurss ja algatada detailplaneering, sest keegi ei ole veel näinud ühtegi kriipsu, kuidas see juurdeehitus välja võiks näha, sest seda arhitektuurikonkurssi ei ole veel alustatud," rääkis ta.
Mikk märkis, et tema hinnangul on ICOMOS-e seisukoht klassikaline hirmutamine sellega, et arvatakse kuskilt nimekirjast välja.
"Kõik, kes vähegi teavad, mis objektid varem on välja arvatud sellest nimekirjast – see on võrreldav sellega, kui Raekoja platsi ehitataks jalkaväljak. See on põhjus, millega arvatakse välja, mitte see, et Estoniale tehakse väärikas – ja võib-olla Tallinna üldse kihvtim – juurdeehitus, mida vaatama tullakse lähemalt või kaugelt, see on natuke narritamine."
Uue maja ehitamist peab Mikk täiesti ebamõistlikuks nii kahe maja paralleelse ülalpidamise vaatepunktist kui seetõttu, et praeguse maja juurdeehituseks on raha olemas.
"Samamoodi kultuuriminister oli ise selle kultuurikomisjoni liige, kes selle otsuse vastu võttis. Minu arust on pandud siin natukene omavahel justkui kultuuriinimesed vaidlema. Keegi ei ole näinud neid mahtusid. Ma ei saa aru, millest jutt käib, teeme arhitektuurikonkursi, vaatame, kuidas asi välja näeb, ja siis on üldse midagi hinnata," rääkis ta.
Tagasihoidlikumat ümberehitust ei pea Mikk samuti teostatavaks, kuna teatri ehitus nõuab kindlate parameetrite järgimist, mis on vajalikud akustikaks ja teatrikunsti etendamiseks.
Samuti märkis ta, et praegusele kohale juurdeehituse rajamine ennetab ka võimalust tulevikus uutel otsustajatel tühja platsi täisehitamist mõne muu objektiga, mis mõjuks vanalinna vööndile veelgi halvemini.
Tallinn ootab kõrvaltvaatajana otsust kultuuriministeeriumilt
Tallinna linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus ootab, et kultuuriministeerium võtaks selge seisukoha, kuidas Estonia juurdeehituse protsessiga ja millise juurdeehituse mahuga peaks edasi liikuma.
"On erinevad muinsuskaitselised piirangud, looduskaitselised ja igasugused muud, mis vajavad lahendamist. Aga see sõnum, et need tuleb lahendada, on kestnud juba väga kaua ning ma ütleks, et selline lähenemine ministeeriumi poolt ei ole väärikas, et kõiki osapooli pisut nagu lollitatakse nende sõnumitega," rääkis ta.
Lippuse sõnul on linn praeguses protsessis pigem kõrvaltvaataja, kuid ootab, et kultuuriminister otsustaks, kuidas edasi liikuda.
"See on riiklik küsimus, mille osas riik peab võtma selge seisukoha, kuidas me edasi liigume. Kultuurikomisjon riigikogu juures on pikalt seda teemat arutanud ja jäänud ka kultuuriministeeriumiga erinevale seisukohale. Mis muudabki olukorra natuke imelikuks. Ja siis tullakse Tallinna linnalt küsima, mis me nüüd teeme selles olukorras, kui takistused edasiliikumiseks on riiklikud ja nõuavad riiklikku otsust," lausus abilinnapea.
Ka Lippus märkis, et linnal on keeruline rahvusooperi ehitust puudutavatele küsimustele vastata, kuna ei ole aru saada, millises ruumis sellega toimetatakse ning see sõltub palju just ministeeriumi otsusest.
Lippus ei olnud nõus Estonia Seltsi juhataja seisukohaga, et ICOMOS-e hinnang pole sisuline, kuna reaalset arhitektuurilist lahendust veel plaanitud ei ole. "Mõjuhinnang ikkagi hindas erinevaid aruteludest läbi käinud versioone, mis oleksid ka arhitektuurivõistluse lähtetingimuse koostamiseks. Arhitektuurivõistlus ei ole mingi abstraktne ülesanne. See on konkreetsete lähtetingimustega ja see on põhjus, miks mõjuanalüüsi on vaja teha enne arhitektuurivõistlust, et palju ressursse ei kulutataks sellele, mida hiljem ei ole erinevatel põhjustel ehk võimalik välja ehitada," lausus ta.
Linnaruumiliselt ei ole planeeritud juurdeehituse suur maht Lippuse hinnangul hea lahendus, kuid ta rõhutas, et juurdeehituse üle ei otsusta linn ning linn on Estoniale pakkunud erinevaid võimalusi, kuidas piirangute vahel leida mõistlik kesktee.
Toimetaja: Barbara Oja