Seminaril osalevad riigikogu, riigikantselei, Eesti Teadusagentuuri, arenguseire keskuse, ministeeriumide, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, kõrgkoolide ja akadeemiliste ametiühingute esindajad, kes otsivad vastust küsimustele, kuidas tagada Eesti teaduse ja teadlaste elujõud ning kuidas hüva teadusnõu jõuaks poliitikuteni.

Riigikogu kõrghariduse toetusrühma esimees, Tartu Ülikooli professor Margit Sutrop  märkis, et oluline on tuua teadlased, poliitikakujundajad ja ametnikud ühe laua taha kokku ja arutada, kuidas Eesti riigil oleks kõikide erialade jaoks tagatud parim teadusekspertiis ja kuidas poliitikakujundajad teadlaste loodud teadmist saaks paremini ära kasutada.

"Praegu on küll kõigis ministeeriumides loodud teadusnõunike kohad, ent uuringud näitavad, et konarlik suhtlus nurjab teadusnõu jõudmise poliitikuteni. Samas ei saa me ka kindlad olla, et parim teadusekspertiis on kõigil erialadel tagatud," tõdes Sutrop.

"Eesti ülikoolid annavad küll rahvusvahelisel tasemel kõrgharidust ja paljudel erialadel tehakse tippteadust, aga rahastuse ebakindlus ja suur projektipõhisus teeb akadeemilise karjääri noortele ebaatraktiivseks ja ohustab nii eestikeelset kõrgharidust kui teadust," lisas Sutrop.

Seminari mõtte algatanud Tartu Ülikooli Ametiühingu juht Ruth Tammeorg tõi esile, et akadeemiliste töötajate vähene töökohakindlus muserdab inimesi ja toob kaasa suure tööstressi ja läbipõlemise ohu.