Põhja-Sakala vallavolikogu võttis tänavu märtsis vastu otsuse lõpetada vallas tuuleparkide eriplaneeringute ja keskkonnamõjude strateegiliste hindamiste menetlused. Otsust põhjendati sellega, et need eriplaneeringud on vastuolus valla üldplaneeringuga ja et ilmnenud ülekaalukas avalik huvi välistab tuulepargi rajamise.

Vallavolikogu järeldas ülekaaluka huvi olemasolu sellest, et volikogule esitati üle tuhande allkirjaga petitsioon, milles nii vallas kui ka mujal elavad inimesed avaldasid vastuseisu tuuleparkide rajamisele.

Õiguskantsleri hinnangul on volikogu teinud kaalutlusvigu: avalikud huvid on jäetud nõuetekohaselt kaalumata ning otsus on puudulikult põhjendatud. Madise märkis, et kaalutlusõigus ei ole siiski vaba voli otsustada ükskõik kuidas ja mistahes lahenduse kasuks ning et kaalutlusõigusega tehtav otsus on õiguspärane vaid siis, kui see on kooskõlas kehtiva õigusega, proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta.

Näiteks väitis Põhja-Sakala vallavolikogu otsuse tegemisel, et tuuleparkide eriplaneeringud ei ole kooskõlas valla üldplaneeringuga, mis on Madise sõnul vastuoluline põhjendus, arvestades, et vald on algatanud eriplaneeringu menetlused ja hinnanud need üldplaneeringuga kooskõlas olevaks. "On selgusetu, kuidas on vahepeal tekkinud vastuolu. Üldplaneeringut ei ole muudetud pärast eriplaneeringute algatamist," märkis õiguskantsler.

Madise sõnul saab lisaks seaduse järgi eriplaneeringu puhul vajadusel üldplaneeringut muuta, mis tähendab, et planeeringumenetlust ei saa lõpetada pelgalt seetõttu, et kohaliku omavalitsuse eriplaneering on vastuolus üldplaneeringuga. "Kuivõrd vald otsustas sellise eriplaneeringu algatada, siis ta ilmselgelt möönis üldplaneeringu muutmise võimalikkust, "kirjutas õiguskantsler.

Paljude inimeste vastuseis ei tähenda veel ülekaalukat huvi

Põhja-Sakala vallavolikogu põhjendas oma otsust ka ülekaaluka avaliku huviga. Otsuse seletuskirjas märgiti, et planeeringuprotsesside käigus on selgunud, et suur osa kohalikust kogukonnast on tuuleparkide rajamise vastu, tuues esile elukvaliteedi halvenemise, visuaalse reostuse ning võimaliku negatiivse mõju tervisele ja looduskeskkonnale. "Tuuleparkide läheduses elavad inimesed on väljendanud muret tuulikute müra, välguvarjutuse efekti, infraheli ning võimaliku kinnisvara väärtuse languse pärast," seisis seletuskirjas.

Madise märkis, et kohtupraktikast nähtuvalt ei saa paljude inimeste vastuseisu samastada ülekaaluka avaliku huviga. Näiteks märkis kohus puidurafineerimistehase kaasuses, et kui mõned kodanikuorganisatsioonid ja osa üldsusest on avaldanud vastuseisu tehase rajamisele, ei ole see veel ülekaalukas avalik huvi.

"On ilmne, et vastuseis on ajendatud eelkõige inimeste hirmudest. Planeeringumenetlus ongi selleks, et välja selgitada, kas ja millistel hirmudel on alust. Samuti tuleb planeeringumenetluses välja selgitada, millised on tuulepargi kahjulikud mõjud, ja kaaluda neid leevendavaid abinõusid," märkis õiguskantsler.

Madise lisas, et avalik huvi on määratlemata õigusmõiste, mida tuleb sisustada vastavalt konkreetse juhtumi asjaoludele. "Tuuleparkide puhul võib avalik huvi väljenduda keskkonnasäästlikumas energiatootmises, mis on vajalik energiavarustuskindluse tagamiseks ja kliimaeesmärkide saavutamiseks. Riigikohus on leidnud, et selle vastu on suur avalik huvi," ütles Madise.

Madise nentis, et planeeringut puudutavad otsused on keerukad ka hinnang, millist avalikku huvi pidada ülekaalukas, tuleb anda iga konkreetse juhtumi asjaoludest lähtuvalt. Madise viitas riigikohtu otsusele, mis ütles, et arvestades elektritootmiseks vajalike tegevuste mõju keskkonnale ja toodetava elektrienergia kogust, ei pruugi taastuvast allikast elektrienergia tootmine igas asukohas olla tingimata kaalukaim huvi.

Õiguskantsler märkis ka, et planeerimisseaduse järgi peab vald küll lähtuma kohalikest huvidest, kuid peab tagama seejuures kooskõla riigi huvidega.