Valus ja emotsionaalne lugu algas tinglikult 2020. aasta detsembris, kui äsja avatud Tabasalu eliithooldekodus asus tööle 50-ndates aastates mees. Vastava erihariduseta, aga pika kogemusega abihooldaja tõestas end Tabasalus tegusa töötajana.

9. juunil 2021 ehk pool aastat hiljem kolis samasse hooldekodusse tantsuteadlase Heili Einasto 82-aastane ema. Elupõlisel raamatupidajal oli diagnoositud Alzheimer, mistõttu ei saanud ta enam kodus iseseisvalt hakkama ja vajas ööpäevaringset tuge.

Proua uueks koduks sai Tabasalu Pihlakodu Metsatuka osakond, kus hoitakse kõige raskemas seisus dementseid patsiente. Asutuses, mille kohatasu on 2000-2500 eurot kuus, pakutakse esmaklassilist hoolt ning esialgu tunduski Einastole, et emale seal meeldib. Novembris tekkisid aga esimesed tagasilöögid.

"Nad kurtsid, et ta enam üldse ei maga, käib ringi ja lõgistab ustega ja on nagu hästi rahutu. /…/ Hiljem tulid veel sellised asjad, et karjub õhtuti, nii kui hakkab pimedaks minema. Siis üks hooldaja ütles, et ta karjub tunde kõva häälega," meenutas Einasto.

Enam-vähem samal ajal ilmnesid majas esimesed konfliktid seoses meeshooldajaga. Mõned pered palusid Pihlakodu juhtkonnalt konkreetselt, et nende lähedasega meeshooldaja enam ei tegeleks ning nad aktsepteeriks ainult naishooldajat intiimpesu ja mähkmevahetust tegema.

Kui kõik varasem jäi majasiseseks aruteluks, siis veebruaris 2022 kirjutas ühe eaka naiskliendi tütar konkreetselt politseile teate, milles rääkis mitmest probleemist ja seal hulgas kahtlusest, et meeshooldaja tahtis tema ema vägistada. Tagantjärele ilmnes, et mõni kuu hiljem hakkas samasugust juttu rääkima ka teine eakas daam.

Kui Pihlakodu juhtkonna sõnul olid kõik väited ja kahtlused ebamäärased või ei jõudnud kaebused üldse juhtkonnani, siis tõendid näitasid, et hiljemalt 2023. aasta augustiks oldi probleemidest juba kindlasti teadlikud. Ometi jätkas mees veel ka pärast seda naispatsientide kasimist, kuni kolm kuud hiljem, 30. novembril 2023, tabas teine kolleeg ta otse teolt.

"Pilt, mis seal avanes, oli siis järgmine: meie ema alakeha oli võetud paljaks (kogub end) ja meeshooldaja oli seal kõrval ka tema ees /.../ palja alakehaga. /.../ Ja siis meesterahvas, kes selle avastas, see meeshooldaja väidetavalt ehmatas sellest nii palju, sulges ukse automaatselt ja jätkas oma toiminguid," rääkis "Pealtnägijale" eelmisel nädalal samal teemal lahvatanud skandaali keskmes olnud naise tütar, keda saatemeeskond nimetab Airiks.

Nii hämmastav, kui see ka tagantjärele ei tundu, oli varem politseis töötanud meesterahvas vaatepildist nii häiritud, et hoidis juhtunu ligemale nädal aega enda teada. Kui vahejuhtum leidis aset novembri lõpus, siis juhtkonna poole pöördus ta alles 8. detsembril ehk nädal aega hiljem ning ametliku avalduse politseisse andis Pihlakodu sisse alles 12. detsembril ehk sisuliselt kaks nädalat pärast vahejuhtumit.

Uurimist juhtinud prokuröri Arika Lepa sõnul ei saa sellest üheselt välja lugeda, nagu oleks Pihlakodu soovinud midagi varjata.

"Kui reedel sai Pihlakodu info, et tõenäoliselt on toimunud mingi seksuaalne väärkohtlemine ja nädalavahetusel seda infot seediti, esmaspäeval koostati avaldus ja pandi see teisipäeval teele, siis ma ei näe, et selles ajateljes oleks nüüd veel ilmtingimata midagi sellist, mis ütleks, et Pihlakodu püüdis kinni mätsida midagi, Pihlakodu püüdis varjata midagi," rääkis Lepp, lisades, et hiljem ju hooldekodu avalduse tegi.

Juba samal päeval pidas politsei kinni meestöötaja, kes võttis süü omaks.

"Pealtnägijale" teadaolevalt tunnistas ta üles suisa kaheksa naise vägistamise. Lisaks juba teada olnud episoodidele ka juhtumeid, mille puhul vahetuid pealtnägijaid polnud ja kus ohvrid olid juba elavate seast lahkunud. Teiste seas sai nüüd šokeeriva teate oma ema kohta ka Heili Einasto, kes viibis samal ajal tööasjus Ameerika Ühendriikides.

"Kui ma käisin tunnistusi andmas, siis uurija ütles mulle, et see hooldaja on väitnud, et need naised kõik ise tahtsid ja ta küsis, et kas see on nagu võimalik – see, et minu ema näiteks tahtis sellist asja. Ta ei suutnud rääkida, ta ei suutnud ennast üldse selgelt väljendada, kuidas ta oleks saanud sellist soovi väljendada?" meenutas Einasto.

Prokuratuur vabandas Pihlakodu kannatanute ees

Juhtum vapustas kogu Eestit ja ka "Pealtnägija" tegi jaanuaris 2024 Pihlakodu tragöödiast loo. Kriitikute jutu mõte oli, et mitu kannatanut võinuks olla olemata, kui Pihlakodu oleks kaebustele tõsisemalt reageerinud.

"Iga keskmise inimese reaktsioon on ju see, et ma panen oma lähedase hooldekodusse, ma maksan raha, ma usaldan selle kellegi hoolde ja usaldust rikutakse. See on väga julm asi," nentis ohvrite lähedaste esindaja, vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik.

Mullu oktoobris ehk kümme kuud pärast uurimise algust teatas prokurör, et kriminaalasjas koguti piisavalt tõendeid, et väidetav sarivägistaja kohtu alla anda. Süüdimõistmise korral ootab teda 6–15 aasta pikkune vangistus. Lähedaste jahmatuseks aga selgus, et hooldekodul kuriteos süüd ei nähta. Kuna ohvri lähedased pole seaduse mõttes menetlusosalised ja nende soov saada 100 000 eurot hüvitist tundus menetlejale liiga suur, saatis prokurör nad hoopis tsiviilkohtusse.

"See hagi ületab tavapärase kohtupraktika mägede kõrguselt ehk siis ta irdub sellest tavapärasest kohtupraktikast. Ja siinkohal jäi nii kannatanu esindaja kui jäin ka mina hätta, sest kriminaalasjas ei ole kogutud selliseid tõendeid, mis annaksid meile aluse öelda, et see 100 000-eurone hagi oleks kuidagi põhjendatud," avas prokurör Lepp oma vaatenurka.

Vandeadvokaat Luik leiab aga, et tulnuks vältida olukorda, kui inimesed pannakse kogetut aina uuesti läbi elama. "Kannatanud peavad tegema täiendavad kulud tsiviilkohtusse minekuks, kannatanud peavad täiendavalt ootama ja see on ju topelt üleelamine."

Pered ja neid esindav vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik leiavad, et prokurör Lepp ja memmedele riigi poolt määratud kaitsja Kadi Sitska tegid mõlemad töös praaki.

Ühelt poolt hoiti peresid pidevalt infosulus ja jagati vastuolulist teavet, kuni lõpuks jättis Sitska arusaamatul põhjusel üldse igasuguse kahjunõude esitamata.

Tõeline solvang oli neile aga läinud nädalal ilmunud Eesti Ekspressi artikkel, kus sellesama prokuröri väljaütlemisest jäi mulje, justkui ei põhjustatud vägistamisega kannatanutele kahju, kuivõrd nad olid arusaamisvõimetud. Järgnes enneolematu kriitikalaviin meedias, kus prokruröri seisukohta taunisid nii ajalehete juhtkirjad kui ka paljud Eesti tippjuristid.

Prokuröri kinnitusel tegid kriminalistid Pihlakodus põhjalikku tööd ning leidsid hulganisti DNA-jälgi, mis viitasid kuriteole. Lootus oli, et ka ohvrid ise suudavad oma läbielamisi kirjeldada, aga paraku ei andnud uurijate töö selles osas tulemusi.

Lepp tunnistab, et läinud nädal oli tema prokurörikarjääri rängim. Mõtlematu sõnakasutus meedias tõi talle kaasa isiklikke rünnakuid, kuni tapmis- ja vägistamisähvardusteni välja. Et prokuratuuri jaoks on kaalul palju, näitab seegi, et "Pealtnägija" intervjuul osales lausa kolm PR-abilist, kes jutu käigus korduvalt sõnastuse lihvimiseks sekkusid.

Kui veel läinud nädalal prokuratuur õigustas end, siis nüüd tunnistab Arika Lepp, et kahetseb öeldut ning vabandab lähedaste ees, keda sõnastus haavas. Aga  ta rõhutab eraldi, et nendest repliikidest ei tasu välja lugeda, et süüdlane pääseb kergema karistusega.

"Ma vabandan selle eest, ma vabandan enda nimel, ma vabandan prokuratuuri nimel, et see sõnastus nii kehv oli. Tegelikkus on see, et nii mina kui prokuratuur oleme väga üheselt veendunud, et kahjutut vägistamist ei eksisteeri. Vägistamine on äärmiselt raske isikuvastane kuritegu ja /…/  Nendesse tuleb suhtuda äärmiselt tõsiselt. Need teod on ohtlikud ja ühiskondlik hukkamõist nende tegude eest peab olema ühene," ütles Lepp.

* Loos esineva Heili Einasto ettepanekul näidatakse tema ema "Pealtnägijas" nägupidi. Einasto sõnul selleks, et oleks selge, et kõigil vägistamisohvritel on nimi ja nägu.