Urmet Kook ütles, et Isamaa pikka aega kestnud väga suur ülekaal on hakanud kahanema, aga see on endiselt kõige suurema toetusega erakond. Stabiilselt tõusuteel on tema sõnul olnud viimastel kuudel Keskerakonna toetus, ja seda venekeelsete valijate arvelt.

Aivar Voog nõustus ja märkis, et Isamaa eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses olnud kõrghetk on läbi saanud. "Opositsioonierakonna toetus ongi tihtipeale volatiilne. Tõusu aluseks oli see, et valijate eelnevad eelistused said millegagi pihta. Isamaa oli neile alternatiiv. Aga kui tulevad negatiivsed uudised Isamaa kohta, siis see kohe ka mõjub," rääkis Voog.

Kook küsis Voogilt, kas Isamaa langus on toimunud mingites konkreetsetes vastajagruppides või n-ö üle välja. Voog vastas, et kuigi Isamaa tuumvalijaskonna seas on rohkem mehi, siis nende toetuse kõrghetkel lisandus sinna ka naissoost toetajaid.

"Nüüd on jälle tekkinud sooline lõhe. Osaliselt võib arvata, et naised läksid Parempoolsete taha, sest Parempoolsete toetus naiste seas on kasvanud," ütles Voog. Ta lisas, et Isamaa reiting on langenud ka meeste seas, kes on läinud EKRE-t toetama.

Indrek Kiisleri hinnangul ei ole Isamaa suutnud viimastel kuudel hoida ühte või kahte kindlat teemat.

"EKRE on teemaks võtnud ühe teema – tuulikute vastasuse. Isamaa sõnumid on liiga hägused. Reinsalu teeb küll postitusi Reformierakonna aadressil, aga ta lihtsalt kritiseerib ja konkreetseid lahendusi ei paku. Inimesed hakkavad loosungitest väsima. Kui see kuust kuusse kõlab ja tulemust ei ole, siis inimesed väsivad," arutles Kiisler.

Kook ütles, et Isamaa langust, küll erinevate numbritega, näitavad kõik kolm Eestis regulaarselt küsitlusi tegevat uuringufirmat.

"Nüüd saab näha, kas erakond teeb sellest mingid sisulised järeldused või jäädakse peeglit süüdistama, nagu on olnud esimesed reaktsioonid."

Kook tuli tagasi Keskerakonna juurde ja tõdes, et nad on üsna stabiilselt oma toetust kasvatanud. "Elu on mänginud Keskerakonnale kätte kaks neile soodsat palli – mittekodanike valimisõiguse ja Vene kiriku teema. Selgelt Keskerakond on selle ära tunnetanud ja sealt on kasv tulnud," lausus Kook.

Voogi sõnul on Keskerakond taastanud enne 2019. aastat olnud toetuse venekeelsete valijate seas, kui see oli 70 protsendi ringis.

Kook lisas, et samas on Sotsiaaldemokraatlik Erakond kaotanud suure osa oma venekeelsetest toetajatest ja erakonna reiting on nüüd muust rahvusest vastajate seas vaid kuus protsenti.

"Sotside seis on keeruline ka eestlastest valijate seas, sest kui eelmistes valitsustes said nad olla teatud määral opositsioonis, siis nüüd päris opositsioonis olles on neil veel mõnda aega otsa ees valitsuspartei ja selle otsuste eest vastutaja silt ja seda tuletavad teised opositsiooniparteid neile ka kindlasti veel meelde," märkis Kook.

Kiisler tõi välja aspekti ka Tallinna linnavalitsusest, sest aasta aega tagasi tõugati nad linnas võimult. "Keskerakond naudib nüüd neid vilju, kui ta aasta tagasi lükati võimult kõrvale. Praegusel linnavalitsusel ei ole tavavalijale mitte midagi ette näidata, mida nad on ära teinud. Ja Keskerakonnast ei ole enam suuri ning skandaalseid lahkumisi. Erakond näitab nüüd, et ta on stabiilne," sõnas Kiisler.

Voog märkis, et osalt ka linnameedia kanalite sulgemisega tõttu on linnavalitsuse tegevuse märgatavus oluliselt vähenenud.

Ta rõhutas, et Keskerakonnal on venekeelsete seas Tallinnas kindel toetus, nüüd sõltub tulemus nende valimisaktiivsusest. Keskerakonna liikmete seas torkab tema sõnul silma ka suur motivatsioon.

Kook tõi välja, et Keskerakond peab arvestama ka miljonivõlaga, mis ei lase neil suurt kampaaniat teha. Ja et annetusi on erakonnale teinud siiski vaid oma enda liikmed, aga mitte näiteks ettevõtjad.

Reformierakonnast rääkides ütles Kook, et nende toetusnumber jäi eelmise kuuga võrreldes samaks ehk mingit märkimisväärset tõusu valitsusvahetusest ei Reformierakonnale ega Eesti 200-le ei tulnud.

Voog ütles, et kui majanduse positiivsed märgid jõuavad tavainimeste sekka, siis võib hakata toetus tõusma, see võib toimuda selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses.

Kiisler lisas, et avalikes sõnumites üritab Reformierakond iga hinna eest süstida inimestesse optimismi, mis on seotud nende võimulolekuga. Samas hinnatõusu poes vaadates võivad need sõnumid jääda õõnsaks.

Rääkides erakonnast Koos, ütles Voog, et mõnes Ida-Virumaa linnas võib olla neil võimalus volikokku pääseda, aga mitte Tallinnas.