"Assamblee võttis vastu resolutsiooni eelnõu "ÜRO ja Euroopa Nõukogu koostöö" 105 poolthäälega, üheksa vastuhäälega (Valgevene, Korea Rahvademokraatlik Vabariik, Eritrea, Mali, Nicaragua, Niger, Venemaa Föderatsioon, Sudaan, Ameerika Ühendriigid) ja 33 erapooletuks jäänud häälega," seisab maailmaorganisatsiooni pressiteates.

Kõik Euroopa Liidu riigid hääletasid eelnõu poolt, Euroopa Nõukogu 46 liikmest jäi erapooletuks Põhja-Makedoonia.

The USA under Trump standing side by side with North Korea, Russia, Belarus, Nicaragua and more of that kind. pic.twitter.com/TS5hphDVSC

— (((Tendar))) (@Tendar) April 17, 2025

Resolutsiooni teksti peaassambleel tutvustanud Luksemburgi esindaja, kes on praegu Euroopa Nõukogu ministrite komitee eesistuja, ütles, et iga kahe aasta järel heaks kiidetud resolutsioon, mis esmakordselt võeti vastu assamblee 55. istungjärgul 2000. aastal, on traditsiooniliselt saanud konsensusliku toetuse.  

Ta avaldas kahetsust, et seekord seati resolutsiooni eel peetud konsultatsioonide käigus kahtluse alla aastaid kasutatud sõnastus, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse osas, edastas ÜRO. Eelnõu on tasakaalustatud kompromiss, mis tagas enamiku delegatsioonide toetuse. Ta tunnistas siiski, et mitu lõiku, mis viitavad Venemaa agressioonile Ukraina vastu, olid ühe delegatsiooni jaoks problemaatilised. Ometi on need viited ÜRO ja Euroopa Nõukogu koostöö oluline osa, vahendas ÜRO pressiteenistus Luksemburgi esindaja öeldut.

ÜRO Peaassamblee hääletustel vastu võetud seisukohtadel ei ole riikide suhtes kohustuslikku jõudu, nagu see on ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidel, kuid sellised hääletused näitavad laiemalt maailma riikide suhtumist käsitlusel olevatesse teemadesse.

USA on pärast Donald Trumpi presidendiks saamist ka varem mitu korda Euroopa riikidest erinevalt hääletanud, jättes näiteks hukka mõistmata ka Venemaa agressiooni Ukrainas.

ÜRO Peaassambleel osaleb 193 riiki.

Euroopa Nõukogu (i.k. Council of Europe) on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid Euroopas. Organisatsiooni peakorter asub Prantsusmaal Strasbourgis.

Euroopa Nõukogu on algatanud mitmeid inimõiguste edendamiseks mõeldud konventsioone, selle üks osa on ka Euroopa Inimõiguste Kohus, mille poole saavad pöörduda liikmesriikide kodanikud, kes leiavad, et ei ole saanud oma kodumaal kohtutelt õigust.

Euroopa Nõukogu ei kuulu Euroopa Liidu institutsioonide hulka. 

Alates 1996. aastast oli Euroopa Nõukogu liige ka Venemaa, kuid pärast Vene vägede täiemahulise sõjalise sissetungi algust Ukrainasse 2022. aasta veebruaris visati riik sellest organisatsioonist sama aasta märtsis välja.