Uudisteagentuuri Reutersi nähtud kirja kohaselt väljendavad üheksa riiki pettumust selle üle, kuidas Euroopa Inimõiguste Kohus kasutab Euroopa inimõiguste konventsiooni väljasaatmiste blokeerimiseks, ning soovivad selle läbivaatamist.

Kiri, mis valmistati ette enne neljapäevast kohtumist Itaalia peaministri Giorgia Meloni ja Taani ministri Mette Frederikseni vahel, kutsub EL-i üles revideerima seda, kuidas kohtud konventsiooni tõlgendavad.

"Oleme näinud juhtumeid, mis puudutavad kriminaalsete välisriikide kodanike väljasaatmist, kus konventsiooni tõlgendamine on viinud valede inimeste kaitsmiseni ja seadnud liiga palju piiranguid riikide võimele otsustada, keda oma territooriumilt välja saata," öeldi kirjas.

Liikmesriikidel peaks "olema riiklikul tasandil rohkem vabadust otsustada, millal kriminaalseid välisriikide kodanikke välja saata," öeldi kirjas.

Kirjale kirjutasid alla Taani, Itaalia, Austria, Belgia, Tšehhi, Eesti, Läti, Leedu ja Poola juhid.

Meloni konservatiivne blokk tuli võimule 2022. aastal, lubades immigratsiooni piiramist. Taani on viimase kümnendi jooksul kehtestanud üha Euroopa kõige karmima immigratsioonipoliitika.

Eelmisel nädalal sai teatavaks, et Taani ja Itaalia leiavad, et Euroopa Inimõiguste Kohus on rändega seotud küsimuste tõlgendamisel läinud liiga kaugele ja tahavad nüüd Euroopas alustada selle üle arutelu.

Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa inimõiguste konventsiooni järelevalveorgan, mis ei ole Euroopa Liidu struktuuride osa, vaid 47-liikmelise Euroopa Nõukogu üks keskne tööorgan.

Taani ja Itaalia koostatud kirja mustandis leidsid need riigid, et kohtu mõned hiljutised otsused on laiendanud konventsiooni tähendust kaugemale selle algsest eesmärgist. See piirab riikide võimet "teha poliitilisi otsuseid omaenda demokraatiates". 

Strasbourgis asuvale Euroopa Inimõiguste Kohtu jurisdiktsioonile alluvad kõik 47 Euroopa Nõukogu liikmesriiki. Selle otsused on siduvad riikidele, kelle suhtes need on tehtud. Kõik 27 EL-i liikmesriiki kuuluvad ka Euroopa Nõukogusse.