Soome on võtnud eesmärgiks saada 2035. aastaks kliimaneutraalseks, mis tähendab, et õhku ei paisata rohkem kasvuhoonegaase kui ökosüsteem parasjagu siduda jõuab.

Fossiilkütustest tulenevad heitmed on jõudsalt vähenenud, kuna kasutusel on mõjusad survemeetmed. Võrreldes 2009. aastaga on fossiilheitmed vähenenud 46 protsenti.

Tööstusetevõtted on huvitatud puhtast energiast, sest see annab konkurentsieelise ja see meelitab ligi uusi investeeringuid. Transpordisektori heitmete vähendamiseks tuleks seada karmimad nõuded taastuvate energiaallikate osakaalule ja kasvatada elektrisõidukite osakaalu. Selleks on vaja nii majanduslikke stiimuleid kui ka selgitustööd, et nii uute kui ka kasutatud sõidukite puhul ostetaks ainult täielikult elektriauto.

Vaatamata fossiilkütuste kasutuse vähenemisele on Soome süsinikuvõlg kasvanud. Asjatundjate sõnul on põhjus peamiselt maa- ja metsamajanduses.

Juba paar aastat tagasi hoiatasid teadurid, et metsade mahavõtmisel muutub metsamaa süsiniku sidujast kliimamuutuste tõttu süsinikuheitmete õhku-paiskajaks. Kliimanõukogu sõnul on vaja vähendada metsade raiumist kuni 16 protsenti. Teadur Sampo Soimakallio ütles Ylele antud intervjuus, et raiemahu vähendamise vajadus sõltub ka muudest meetmetest

"Muidugi see, kui palju metsaraiet tuleks vähendada, sõltub sellest, kuidas muud meetmed õnnestuvad. Mida rohkem õnnestub vähendada heitmeid teistes sektorites, seda vähem tuleb kärpida metsaraiet," ütles Soimakallio. Samas ei pea ta tõenäoliseks, et teistes sektorites heitmete oluline vähendamine korda läheb.

Metsaraie vähendamiseks on kaalutud maksu kehtestamist kütteks kasutatavale puidule ja tööstuses kasutatavale biomassile. Selle kohta on isegi mõjuhinnang, aga asi ei ole edenenud. Asjatundjate sõnul tuleks osaliselt taastada kümne aasta tagune metsaseadus, mis kehtestas lageraie puhul reeglid puude vanusele ja läbimõõdule. Samuti soovitavad nad kehtestada eritasu metsa mahavõtmisele põldude tegemise või ehituse tarbeks. Need meetmed tooksid ilmselt kaasa raie vähenemise.

Metsafirmade ühendus Metsäteollisuus loodab, et poliitikud kliimaseaduse üle vaatavad ja süsiniku-sidumise osa muudavad, sest süsiniku sidumist on tegelikult raske mõõta. Metsatööstuse pöördumises märgitakse, et kliimaneutraalsuse eesmärk on seatud eelmiste valitsuste ajal, aga praeguseks on olukord muutunud. Metsatööstus on huvitatud, et raievõimalused püsiksid võimalikult suured, et tooraine hind ei tõuseks. Toorme kättesaadavust on vähendanud see, et Venemaalt enam puitu ei tooda.

Soome valitsus hakkab kliimaeesmärke arutama ilmselt järgmisel nädalal, kui tehakse valitsuse ametiajast vahekokkuvõtteid. Valitsuserakonnad on kliimaseaduse asjus eri seisukohtadel.

Peaministripartei Kokoomus ja soomerootslaste RKP tahavad kliimaeesmärkidest kinni pidada. Perussuomalaised ja kristlikud demokraadid aga tahavad kliimaseadust muuta.