Päästeamet on viimasel paaril aastal paigaldanud üle Eesti 22 asulasse kokku 120 sireeni, mis inimesi ohu korral teavitaksid. Sireenide kuuldeulatuses elab 65 protsenti elanikkonnast.

Sellised kõrgemate hoonete või mastide otsa paigaldatud sireenid hakkaksid tööle näiteks õhurünnaku korral või siis, kui piirkonda ähvardab mõni teine suurõnnetus. Sireenide mõte on teavitada ohust eelkõige inimesi, kes viibivad õues tänavamüra keskel ega pruugi seetõttu muid teavitusi märgata.

Sireenid on vaid üks osa riiklikust ohuteavitussüsteemist – lisaks valjule helisignaalile teavitaks inimesi võimalikust ohust ka sõnumitest surisevad mobiiltelefonid ning teadaanded kõikvõimalikes meediakanalites.

Päästeamet mängis ühe sarnase hädaolukorra stsenaariumi läbi alles poolteist aastat tagasi suurõppusel Crevex. Stsenaariumi järgi tekkis toona Muuga sadamas kütuserongide kokkupõrke tagajärjel plahvatus ja ulatuslik tulekahju. Õhusaaste häiris tuhandeid Tallinna, Maardu ja lähivaldade elanikke ning harjutati piirkonnast inimeste evakueerimist.

Päästeamet on paigaldanud Muuga piirkonda ka kümmekond sireeniposti. See tähendab, et kui sarnane õppustel läbi mängitud olukord peaks päriselt reaalsuseks saama, siis kostuks üle Muuga aedlinna sireenide huilgamine.

Päris kõik inimesed ei pruugi piirkonnas seda sireeniheli siiski piisavalt valjult kuulda. Päästeametis sireenivõrgustikku arendava osakonna juhtaja Argo Kerb rääkis ERR-ile, et üks piirkonna ettevõte on olnud sireeniposti paigaldamisele seni teadmata põhjustel vastu.

"Praegu oleme seal olukorras, kus ühele hoonele, mis on sellises kohas, kus see sireen kataks piirkonna optimaalselt ära, seda sireeni panna ei saa. See on seal ainuke selline hoone," rääkis Kerb.

Päästeameti ekspert ütles, et Maardu linnavalitsus on päästeametile juba pakkunud ka alternatiivset maad, kuhu sireeni saaks paigaldada. Kuna seal ei ole piisavalt kõrget hoonet, mille otsa sireen panna, läheks uue masti püstitamine ametile maksma aga umbes 50 000 eurot.

"See raha läheks siis uue masti püstitamisele, mille peale see sireenipost peaks minema. See hõlmab kõiki kulusid, alates planeerimisest, ehitusest ja hooldusest," selgitas ekspert.

Kerbi sõnul on praegu siiski lootus, et amet jõuab ettevõttega sireeni püstitamise osas kokkuleppele.

Päästeamet ettevõtet praegu veel kohustada ei saa

Seaduse järgi ei saa päästeamet praegu veel kedagi kohustada sireene oma hoone külge paigaldama.

Küll aga tekiks sarnane võimalus uue hädaolukorra seaduse eelnõuga, mille endine siseminister Lauri Läänemets enne valitsuse vahetust valitsusse saatis. Siseministeeriumi esindaja ütles, et uus valitsus ei ole sellele eelnõule praegu veel jõudnud heakskiitu anda.

"Selle eelnõuga plaanitakse anda päästeametile õigus esitada linnale või vallale taotlus sundvalduse seadmiseks. Omanik oleks siis kohustatud taluma tema hoonel mingisugust tehnovõrkude rajatist, mis on ühiskonnale väga oluline. Seda sundvalduse seadmist saakski kaaluda siis, kui alternatiiv põhjustaks ühiskonnale või maksumaksjale liiga suuri kulutusi. Näiteks kui on vaja paigaldada täiesti uus mast, kuigi üks mast on juba olemas ja sinna saaks ka sireenid paigaldada," ütles Kerb.

Kerb ütles, et seega ei pea tingimata ka Maardusse rajama 50 000 euro eest uut sireenimasti, vaid päästeamet võib oodata, kuni riigikogu uue seaduse vastu võtab.

Kerb rääkis, et olukord, kus keeldutakse oma hoonele sireeni paigaldamast on erandlik ning teistel juhtudel on päästeamet koostöös hooneomanikega leidnud siiski lahenduse.

"Üks on see, et neid lihtsalt peetakse tüütuks, sest katsetamise või päris ohu korral hakkaks need tööle ettevõtte või elukoha lähedal. Muretsetud on ka selle pärast, kas hoone, katus  või rajatis sellele sireenile vastu peab," selgitas Kerb.

Kerb lisas, et muretsetud on ka selle pärast, et sireenid võivad muutuda rünnaku sihtmärgiks, kuid see ei oleks siiski reaalne.

Mai keskel pannakse kõik Eesti sireenid huilgama

Kerb ütles, et kogu ohuteavituse süsteemi toimimine on plaanis läbi harjutada maikuus toimuvad suurõppusel Siil. Selle raames plaanitakse panna 14. mai pärastlõunal käima ka kõik Eestis paiknevad 120 sireeni.

Samamoodi saadetakse õppuse raames kõigile Eestis paiknevatele inimestele ka mobiilisõnum eesti, vene või inglise keeles. Neile, kel on alla tõmmatud "Ole valmis!" mobiilirakendus tuleb veel eraldi teavitus ka selle kaudu, ütles Kerb.

"Õppus peaks peegeldama reaalset olukorda, millal peaksime käivitama üle-eestilise teavituse. See on esimene võimalus tutvustada kõikidele Eesti elanikele, kuidas ja milliste kanalite kaudu riik ohukorral elanikke teavitab ning milline on elupäästev käitumine ohuteavituse saamisel," ütles päästeameti ekspert.

Kerb lisas, et ühelt poolt harjutatakse õppusel kaitseväe staabiprotseduure, teisalt annab see ka päästeametile vajalikku kogemust.

Päästeamet näeb Eestis vajadust veel poole rohkemate sireenide järele

Kerb ütles, et kuigi praegu on üle Eesti pandud üles 120 sireeniposti 22 asulas, siis tulevikus peaks ideaalis sireeniposte siiski olema veel 200 võrra rohkem.

Praegu on sireenidega tema sõnul kaetud vaid kõige kriitilisemad asukohad ning tiheasustusega kohad, tulevikus võiks need olla aga ka näiteks väiksemates asulates.

"Need võivad olla strateegilised riigikaitse objektid või uued tiheasustusega alad. Või siis näiteks kohad, kuhu inimesed tööle või ära sõidavad. Aga siin me vaatame, et kuidas järgmise aasta riigieelarve otsuseid tehakse ja sealt pealt me teame, et kiiresti ja millises mahus me saame edasi liikuda," rääkis ta.

Seda, kui palju need vajalikud 200 sireeniposti võiks riigile maksma minna, ei osanud Kerb öelda. Seni üles pandud 120 sireeniposti rahastati 2022. aasta lisaeelarvest, kui valitsus eraldas päästeametile sireeniseadmetel põhineva ohuteavituse loomiseks 4,6 miljonit eurot.

22 asulat, kuhu on sireenid paigaldatud: Tallinn ja selle lähiümbruse tiheasustusalad, Tartu, Narva, Pärnu, Võru, Paldiski, Sillamäe, Tapa, Jõhvi, Kohtla-Järve, Maardu (sh Muuga), Rakvere, Valga, Keila, Viljandi, Jõgeva, Põlva, Rapla, Kärdla, Kuressaare, Haapsalu ja Paide.