Suri Venemaa vastuoluline kunstnik Zurab Tsereteli

Venemaal suri ööl vastu teisipäeva Gruusia päritolu monumentaalkunstnik, skulptor ja Venemaa Kunstiakadeemia president Zurab Tsereteli, kes on saanud oma väga pika loomekarjääri jooksul rohkelt võimude tunnustust, kuid pälvinud mitme avalikku ruumi paigutatud töö eest ka kriitikat.
"Jah, see juhtus täna kell pool üks öösel," ütles 91-aastase kunstniku assistent Sergei Šagulašvili uudisteagentuurile Interfax.
Nõukogude Liidus 1960. ja 1970. aastatel esile tõusnud Tsereteli sai tuntuks oma monumentaalsete projektide ja hiljem läheduse poolest Venemaa poliitilise eliidi osadele, märkis uudisteagentuur Reuters.
Nõukogude, Gruusia ja Vene monumentaalkunstnik, skulptor, maalikunstnik ja õpetaja Zurab Tsereteli sündis 4. jaanuaril 1934 Thbilisis.
Ta on loonud rohkem kui 5000 maali-, graafika-, skulptuuri-, monumentaal- ja dekoratiivkunstiteost (freskod, mosaiigid, paneelid).
Skulptorina on ta loonud palju monumente, sealhulgas "Sõprus igavesti" Moskvas, "Hea võidab kurjuse" ÜRO hoone ees New Yorgis, "Uue inimese sünd" Sevillas, "Purusta umbusalduse müür" Londonis, 11. septembri terrorirünnaku ohvrite mälestusmärk New Jerseys.
Tsereteli oli alates 1997. aastast Venemaa Kunstiakadeemia president.
Talle on antud NSV Liidu rahvakunstniku ja Vene Föderatsiooni rahvakunstniku aunimetus ning ta on ordeni "Teenete eest isamaale" kavaler. Samuti on ta pälvinud välisriikide tunnustusi, näiteks 2010. aastal Prantsuse Auleegioni ordeni.
Tsereteli asutas Moskva moodsa kunsti muuseumi (1995), Zurab Tsereteli kunstigalerii (2000) ja Thbilisi moodsa kunsti muuseumi (Gruusia, 2012).
Tsereteli on saanud karmi kriitikat
Samas on mitmed Tsereteli loodud monumendid pälvinud laialdast kriitikat ning neid on ära toodud ka erinevates maailma kõige koledamate monumentide nimekirjades.
Moskva arhitektuuri teadusliku uurimise muuseumi direktor David Sarkisjan ütles 2003. aastal Los Angeles Timesile, et Tsereteli, kelle töid on vähemalt 18 riigis, on teinud Moskva linnapildile rohkem kahju kui keegi teine.

Üks enim negatiivset tähelepanu saanud Tsereteli töid ongi 1997. aastal Moskvas avatud Peeter Esimesele ja Vene sõjalaevastiku 300. aastapäevale pühendatud monument. Väidetavalt kavandas Tsereteli 98-meetrise kõrguse samba esmalt Ameerika avastamise ja Kolumbuse mälestuseks, kuid kui sellele tellijat ei leidnud, kujundas ümber Venemaale sobivaks. Kui Moskva pikaaegne linnapea Juri Lužkov, kes oli suur Tsereteli toetaja, ameti kaotas, olevat väidetavalt uued linnavõimud otsinud võimalust kinkida monument Peterburile, kuid see lükanud pakkumise tagasi.
Tsereteli oli tänu sõprusele Lužkoviga juhtrollis ka Moskva Päästja Kristuse katedraali ülesehitamisel, mis hävitati Stalini ajal 1931. aastal.
Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova nimetas Telegrami sõnumirakenduse postituses Tseretelit "maailmakuulsaks kunstnikuks, avaliku elu tegelaseks, kes ei tundnud piire ega takistusi rahu tugevdamisel ja loovuse toetamisel".
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Interfax, Reuters