Kui uurida Lätis käimasolevaid ja plaanitavaid kinnisvaraarendusi, siis kokku hõlmavad need projektid veidi enam kui 14 600 korteri ehitamist, millest vaid 500 puhul on arendajaks Läti ettevõte, näitab sealsel turul tegutseva Eesti arendaja Invego kogutud statistika.

Küll aga leiab Läti turul peamiste tegutsejate seast Eesti ja Skandinaavia ettevõtted nagu Merko, Hepsor, Invego, Esterra, Kaamos, Bonava ja YIT.

Rootsi omanikele kuuluva Bonava Eesti tegevjuht Taavi Soorm ütles ERR-ile, et Riias on kinnisvarahinnad võrreldes Tallinnaga odavamad ning ka linnapoolne detailplaneeringute ja ehituslubade menetlusprotsess tunduvalt kiirem.

"Mõnevõrra on seal turg meist kümme aastat maas," tõdes Soorm. "Seal on aeg, kus keskklassi inimesed saavad lubada endale uues ehitises esimese oma kodu. Palgatase ja ühiskond tervikuna on sinnani arenenud. Meil oli selline aeg 10-20 aastat tagasi."

Invego kokku pandud andmed näitavad, et neil on praegu Lätis müügis 350 elamispinda, Bonava Riia osakonnal 367, soomlaste YIT-l 168, Hepsoril 49, Kaamosel 47 ja Esteral 15 korterit. Samal ajal on kavandatavas arendustes, millest osa on juba käimas, hoopis suuremad mahud: näiteks Invego arendustes valmib kokku üle 3500 korteri, Esteral ligi 2300, Merkol 762 ja Bonaval 567 korterit.

Invego juhatuse esimees Kristjan-Thor Vähi ütles, et nemad on alanud aastal esmakordselt müünud Riias rohkem kodusid kui Tallinnas ja selle lähiümbruses. Ta tõi välja, et kui Riias maksab uue korteri ruutmeeter keskmiselt 2770 eurot, siis Tallinnas ulatub hind umbes 4000 euroni.

Samas on ka maa Tallinnas kolm korda kallim kui Riias, ehituskulude erinevus aga arendaja sõnul marginaalne.

"Riias on uusarenduste hinnad esialgu veel madalamad, kuid vahed kahe riigi vahel on kahanemas. Kõik liigub tuttavat rada pidi – alguses läheb müük kiiremini nii-öelda hinnatoodetes, kuid juba kasvab huvi ka kallimate arenduste vastu," sõnas Vähi.

Ta lisas, et Läti kinnisvaraturu olukord erineb Eesti omast, kuna seal on kinnisvara olnud seni rikaste privileeg ja tavalistel inimestel on alles nüüd tekkinud võimalus kodulaenu võtta.

Eesti ostjatel on kõrgemad nõudmised

Vähi tõi välja, et kui Eestis on tavaline tahta keerukamaid ventilatsioonilahendusi, põrandast laeni aknaid või kahekorruselisse majja lifti, siis lätlased seda veel soovida ei oska.

Ka Soorm kinnitas, et kui võrrelda koduostjate ootusi kahes riigis, siis Tallinnas on need arhitektuuri, ruutmeetrite arvu ja pakutavate võimaluste osas mõnevõrra kõrgemad.

"Riias elab põhiline elanikkond praegu nõukogudeaegsetes paneelmajades ja sealt ei pea see hüpe uude tänapäevasesse kodusse nii suur olema. Tallinnas on uusehitisi palju ja kodu vahetades on inimeste ootused kõrgemad," märkis Soorm.

Seda, kas Riia kinnisvaraturu atraktiivsus Eesti arendajate jaoks tulevikus veelgi kasvab, ei osanud ta öelda, kuid tõdes, et Bonava Riia osakonnal läheb väga hästi ja ettevõte on seal aastaid turuliider olnud.

"Konkurentsi on mõnevõrra vähem, aga kindlasti on turg kõvasti elavam kui praegu Tallinnas," lausus Soorm.

Invego statistika näitab, et Bonava müüs aastatel 2020-2024 Riias kõige enam ehk ligi 2100 uut korterit ning nende müügimaht oli seal kokku 234 miljonit eurot. Järgnesid soomlaste YIT, Merko Läti haru Merks Majas ning Eesti ettevõtted Hepsor ja Kaamos. Töös olevate arenduste põhjal prognoosib Invego, et Läti arendustes tõusevad lähiaastatel liidriteks nemad ja samuti eestlastele kuuluv Estera.

Colliers Latvias valminud ülevaade Riia korteriturust tõi välja, et kui odavama hinnaklassi arendustes, mis asuvad pigem kaugemates piirkondades, on arendajateks pigem kohalikud ettevõtted, siis keskmises hinnaklassis ehk ennekõike magalarajoonides, kus transpordiühendus ja ligipääs teenustele on hea, on peamisteks arendajateks Bonava, YIT, Merko, Kaamos, AFI ja Hepsor.

Äriklassi korterite arendajate seas on Riias esirinnas Merko, Vastint, Hepsor, Eften ja kohalikud arendajad ning premium-arendustes Riia kesklinnas või Daugava jõe kaldal on põhiarendajaiks R.Evolution, Vastint ja Pro Kapital.

Läti kodulaenuturg kasvab kiiresti

Lätis aktiivselt kinnisvaravaldkonda rahastava Bigbanki Eesti juht Jonna Pechter tõi välja, et kui Eestis kasvas kodulaenulepingute arv eelmise aasta viimases kvartalis 57 protsendi, siis Lätis 127 protsendi võrra.

Selle aasta esimeses kvartalis kasv Lätis jätkus: lepinguid sõlmiti eelmisest kvartalist kolmandiku võrra rohkem.

Läti turu kiire kasvu põhjusena tõi Pechter välja selle varasema passiivsuse: kodulaenude näitajad on Lätis olnud aastaid madalamad kui Eestis, aga ka Leedus.

Lisaks näitavad Eurostati andmed, et Lätis on eluruumide ülerahvastatuse määr Balti riikidest selgelt suurim.

"Mida kitsamates tingimustes üks leibkond elab, seda suurema tõenäosusega püüab ta võimaluse avanedes uue kodu soetada ning see on naaberriikidest soodsama hinnataseme kõrval teine oluline indikaator, mis Läti turgu täna kõige aktiivsemana hoiab," ütles Pechter.

Samas jääb Lätis välja antud kodulaenu keskmine summa naaberriikidega võrreldes tagasihoidlikuks, nimelt on see 60 000 eurot, Eestis aga 133 000 eurot ja Leedus 110 000 eurot. Ühe põhjusena nimetas Pechter Riia uusarenduste soodsamat hinnataset.