"See teema on olnud taristu töörühma hingekirjas ja on olnud nii, et on pooldajaid, et lähme edasi selle Tallinna ringraudtee planeeringuga ja on olnud mittepooldajaid, et ei ole mõtet minna edasi, kuna see on ka vana rööpmelaiusega planeeritud. Ja jõudsime sinnamaale, et sellised teemad, kus ei ole päris konsensust saavutatud, lahendame koalitsiooninõukogus. Ilmselt neid teemasid tuleb veel," ütles ise erakonda mitte kuuluv Kuldar Leis valitsuse pressikonverentsil ERR-ile.

"Mina saan siis pärdiku oma õlalt ära ja koalitsiooninõukogu annab selle pärdiku siis tagasi," lisas ta.

Siseminister Igor Taro (Eesti 200) ütles, et Eesti 200 sooviks selle planeeringuga edasi minna.

"Pikas plaanis see väljakutse ühel hetkel tuleb, et see ringraudtee peab ümber Tallinna tekkima. Kui me lihtsalt selle planeeringuga hetkel edasi ei lähe, siis võib juhtuda niimoodi, et need maad, mis seal selle trassi peal on, lihtsalt liiguvad mingisse omandisse ja hiljem on seda ülesannet palju keerulisem lahendada," rääkis Taro.

Peaminister ja Reformierakonna esimees Kristen Michal andis ringraudtee planeeringu vaidluse teemal lakoonilise kommentaari. "Töö jätkub koalitsiooninõukogus ja siis selgub, kas ringraudtee on ringi kujuline või ei ole," ütles Michal.

Selle nädala esmaspäeval ütles Eesti 200 aseesimees Aleksei Jašin, et Eesti 200-l ja Reformierakonnal on Tallinna ringraudtee teemal erinevad arusaamad.

"Praegu arutatakse põhjalikult näiteks Tallinna ringraudteed, et kas jätta võimalus tulevikuks väljaehitamiseks või ehitada see nii-öelda täis uusarendustega. Eesti 200 seisab selgelt rööbastranspordi ja parema ühenduse ja liikuvuse eest selles küsimuses. Reformierakonnal on natuke teistmoodi arusaam sellest Tallinna ringraudteest," lausus Jašin.

Valitsus algatas Tallinna ringraudtee eriplaneeringu 2023. aasta alguses, eesmärgiga kuue aasta jooksul selgitada välja Tallinnast lõunast mööduva Muuga-Paldiski raudtee rajamise võimalused.

Eriplaneering algatati Harjumaa Omavalitsuste Liidu taotlusel, mille peamine eesmärk oli juhtida kaubavood Tallinna kesklinnast lähivaldadesse.

Juba peagi sattus aga ringraudtee rajamise mõttekus kaubavedude languse tõttu kahtluse alla, ent selle lõpetamine leidis samuti tugevat vastuseisu.