Rahandusministeeriumi osakonna juhtaja Raoul Lättemäe ütles, et tänavuses eelarves ega ka hiljutises majandusprognoosis ei ole arvestatud sellega, et Eesti riigieelarve võib minna lubatud kolme protsendi asemel juba tänavu 4,5 protsendiga defitsiiti.   

"Meie prognoos kajastab ju seda, mis riigieelarves on on juba otsustatud. Ja selleks, et saaks kulutusi teha, annab riigikogu mandaadi. Juhul kui nüüd tahetakse kaitsekulutusi suurendada juba käesoleval aastal, siis kindlasti ilma lisaeelarveta seda teha ei saa," lausus Lättemäe.

Peaminister  Kristen Michal (Reformierakond) ütles, et kui kaitsekulutusi suudetakse tänavu juurde leida väga vähesel määral, saaks seda katta reservist. Kuid suuremad investeeringud eeldavad lisaeelarvet.

"Kui see nõuab lisaeelarvet, siis ma olen nõus, et valitsus selle lisaeelarve ka teeb. Kaitsekulutustega ikka on kiire. Sellel neljapäeval on kaitseminister valitsuses, kirjeldab ära nägemuse, mida NATO kaitseplaanidest ja kaitseväejuhataja soovitustest tulenevalt oleks vaja lähiaastatel. Aga arvestades eelarve võimalusi, Euroopa reegleid, siis see annab suunise ja võimaluse, et juba sellel aastal teha suuremaid kulutusi kaitsele. Kuid hästi palju sõltub sellest, mida me suudame sellel aastal hankida, sest tempo on tohutult kiire ja turg on päris kuum," rääkis Michal.

Kaitseministeeriumist vastati kirjalikult , et kaitsekulude tõus viie protsendini on lähiaastatel miinimum ja tõenäoliselt jääb see nii vähemalt 2030. aastani.

Siseminister Igor Taro (Eesti 200) sõnul tuleb kõiki võimalusi kaitse tõhustamiseks kasutada ja kui selleks on vaja teha lisaeelarve, siis tuleb seda ka teha. Laiapindne julgeolek puudutab siseministeeriumi ja ka seal on lisaraha vajadus.

"Need on täiendavate võimete loomine, ütleme kõik, mis puudutab piiri. Riigipiiri puudutav on väga suure prioriteediga. Seal ei ole jutt ainul droonimüürist, mida me kavandame piirile, vaid tegelikult peaks olema droonikaitse üle Eesti. Meil on mingil määral teemaks helikopterivõimekus," lausus Taro.

Michali sõnul peaks lisaeelarve vajadus olema selge kuu aja jooksul. Selle koostamise kiirusest oleneb, kas riigikogu jõuab seda menetleda kevadel või sügisel.