Oluline Ukraina sõjas pühapäeval, 28. aprillil kell 22.29:

- Kreml loobus eeltingimustest Ukrainaga rääkimisel;

- Ukraina teatel hukkus Vene droonirünnakus üks inimene;

- ISW: Venemaa arendab suviseks pealetungiks uut taktikat;

- USA senaator teatas uutest võimalikest sanktsioonidest Venemaa vastu;

- Von der Leyen: EL seisab rahukõnelustel kindlalt Ukraina kõrval;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1030 sõdurit;

- Vene kindrali tapmises kahtlustatav sai süüdistuse terrorismis;

- Zelenski: Ukraina üksused võitlevad endiselt Venemaa Kurski oblastis;

- Ukraina õhuvägi: NASAMS lasi alla 11 Vene tiibraketti vähem kui kahe minutiga;

- Rubio: järgmine nädal võib olla Ukraina sõja osas otsustava tähtsusega 

Kreml loobus eeltingimustest Ukrainaga rääkimisel

Venemaa režiimijuht Vladimir Putin kinnitas Moskva valmisolekut läbirääkimisteks Ukrainaga ilma eeltingimusteta, selgub tema pressiesindaja sõnadest. Varasemalt on Kreml väitnud, et Ukraina president ei ole legitiimne partner.

"Eilsel vestlusel [USA presidendi Donald] Trumpi saadiku Steve Witkoffiga kordas Vladimir Putin, et Venemaa pool on valmis jätkama läbirääkimisprotsessi Ukrainaga ilma igasuguste eeltingimusteta," ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov laupäeval.

Peskovi sõnul olevat Putin sellest korduvalt rääkinud.

Reedel teatas Putini välisnõunik Juri Ušakov, et Putin ja Witkoff arutasid Ukraina ja Venemaa vaheliste otseläbirääkimiste taasalustamise võimalust.

Varem on Venemaa režiim pidevalt kuulutanud, et Ukraina praegune juhtkond ei ole legitiimne ning märtsis pakkus Putin isegi, et Ukraina võiks anda ÜRO ajutise juhtimise alla.

Ukraina teatel hukkus Vene droonirünnakus üks inimene

Venemaa ründas ööl vastu pühapäeva Ukrainat 149 drooniga, teatasid Ukraina õhuväed pühapäeval. Viimase ööpäeva jooksul hukkus Vene relvajõudude rünnakutes kuus Ukraina tsiviilisikut ja 28 sai haavata.

Ukraina õhuvägi teatas, et tulistas 149 droonist 57 alla, samas kui 67 kadus radaritelt sihtmärki jõudmata – tavaliselt toimub see elektroonilise sõjapidamise süsteemide segamise tõttu.

Õhuväe ülevaate kohaselt toimusid rünnakud Žõtomõri, Dnipropetrovski, Odessa, Donetski, Sumõ ja Tšerkassõ oblastis.

Dnipropetrovski oblasti kuberner Serhi Lõssak ütles, et Pavlohradi linnas hukkus Vene relvajõudude õhurünnakus mees ja 14-aastane tüdruk sai haavata. Linnas sai purustusi kaks korterelamut.

Lõssak mainis ka, et 500 veist hukkus, kui Vene droon tabas lauta, kus loomasid peeti.

Rünnak tabas ka Žõtomõri oblasti tsiviilinfrastruktuuri, kahjustades vähemalt 15 eramut, teatas kuberner Vitalii Bunetško. Tema sõnul viidi pärast rünnakut haiglasse üks tsiviilisik.

Kohalike võimude teatel sai Sumõ oblastis – Šostka ja Krasnopillia kogukondades – vigastada ka kaks tsiviilisikut.

Venemaa rünnakutes Donetski oblastis hukkus viimase ööpäeva jooksul neli ja sai vigastada 17 inimest, teatas kuberner Vadõm Filaškin. Kostjantõnivkas hukkus kaks inimest ning Novoekonomitšnes ja Zorias veel kaks.

Odessa oblastis kahjustas Venemaa droonirünnak kolmekorruselist elamut, vigastades 35-aastast naist, teatas Odessa oblasti prokuratuur. Naine on teate kohaselt haiglaravil.

Tšerkassõ oblastis pole ohvritest teatatud.

Hersoni oblastis ründasid Venemaa väed 25 asulat, sealhulgas Hersoni oblastikeskust. Üks inimene hukkus ja viis inimest sai vigastada, teatas kuberner Oleksandr Prokudin.

Harkivi oblastis Kupianski lähedal toimunud Venemaa rünnakus said vigastada 61-aastane mees ja 61-aastane naine, teatas kuberner Oleh Sõniehubov.

ISW: Venemaa arendab suviseks pealetungiks uut taktikat

Venemaa plaanib 2025. aasta suvel ja sügisel uut pealetungi alustades oma taktikat muuta, mis peaks võimaldama paremini toime tulla Ukraina droonidega, teatas USA mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW). Selle analüütikute sõnul valmistub Venemaa üle minema mootorrataste süstemaatilisele kasutamisele pealetungioperatsioonides.

ISW viitas Venemaa kaitseministeeriumi hiljuti avaldatud videosalvestisele, mis näitab, kuidas Vene sõdurid harjutavad polügoonil kahe- või kolmeliikmelistes gruppides mootorratastel rünnaku- ja kaitsetaktikat.

"Video näitab, et Venemaa sõjavägi töötab välja taktikat mootorrataste süstemaatiliseks kasutamiseks rünnakul ja valmistub ilmselt väljastama Ukrainas viibivatele Vene üksustele suuremas koguses mootorrattaid," seisis ISW raportis.

Video depicting new Russian assault tactic in Ukraine heavy usage of Motorcycles due to lack of armoured vehicles and hopes of catching Ukrainian defending forces off guard. pic.twitter.com/a3MZg5Lmas

— WarMonitor (@WarMonitor3) April 19, 2025

Samuti teatas Ukraina relvajõudude Harkivi grupi pressisekretär Pavel Šamšin, et Ukraina luure andmetel treenib Venemaa sõjavägi oma sõdureid mootorrataste abil lahingutaktikas ning see on märk sellest, et Vene väed hakkavad 2025. aasta suvel ja sügisel Ukrainas toimuvatel ründeoperatsioonidel tõenäoliselt üha enam mootorrattaid kasutama.

Šamšin märkis, et mootorrattad võimaldavad Vene sõduritel arendada suuremat kiirust ja parandada sellega manööverdusvõimet, mis on äärmiselt oluline Ukraina droonide rünnakute eest kõrvalehoidmiseks. Samal ajal takistab aga mootorratta vali müra sellel sõitjal lähenevate droonide kuulmist, lisas ta.

ISW märgib ka suundumust suurendada Venemaa üksuste arvu, mis viivad läbi mehhaniseeritud ja kombineeritud motoriseeritud dessante ning transpordivad jalaväge mootorratastel ja tsiviilsõidukitel kogu rindejoone ulatuses.

Video from Ukraine's 28th Mechanized Brigade of a Russian motorcycle assault stopped with artillery, FPVs, UAV-dropped munitions, and night bomber UAVs. 71/https://t.co/oI5GyVPxjU pic.twitter.com/ted2rt2SLe

— Rob Lee (@RALee85) April 24, 2025

"Venemaa väejuhatus jätkab oma taktika kohandamist, et seista vastu Ukraina droonirünnakutele ja tõenäoliselt leevendada Venemaa sõjaväe tehnika puudujääki, mis tulenes 2024. aasta suvel ja varasügisel saadud soomustehnika suurtest kaotustest," märkisid mõttekoja analüütikud.

USA senaator teatas uutest võimalikest sanktsioonidest Venemaa vastu

USA seadusandjad on valmis leppima kokku uutes sanktsioonides Venemaa suhtes, ütles vabariiklasest senaator Lindsey Graham sotsiaalvõrgustikus X tehtud postituses.

Grahami sõnul esitas ta parteiülese seaduseelnõu uute sanktsioonide kohta "Putini Venemaa vastu" ning sel on juba ligi 60 toetajat.

Senaator märkis, et tegemist on teiseste tollimaksude kehtestamisega kõigile riikidele, kes ostavad Venemaa naftat, gaasi, uraani või muid tooteid.

"Senat on valmis selles suunas liikuma ja teeb seda ülekaaluka häälteenamusega, kui Venemaa ei nõustu ausa, õiglase ja kestva rahuga," rõhutas ta.

Graham tänas ka USA presidenti Donald Trumpi ja tema meeskonda "visa töö eest selle nimel, et lõpetada auga ja õiglaselt Ukraina sõda, mille põhjustas Putini barbaarne sissetung".

Sissetungi eest Ukrainasse on mitmed riigid kehtestanud Venemaale ulatuslikke sanktsioone mitmes valdkonnas. Lisaks külmutati läänes Venemaa varad.

14. aprillil pikendas USA president Donald Trump ühe aasta võrra Venemaa vastu suunatud sanktsioone, mis kehtestati veel tema eelkäija Joe Bideni ajal. 

Mõned nädalad varem kehtestasid Ühendriigid sanktsioonid nelja füüsilise ja kolme juriidilise isiku vastu. Piirangute alla langes ka üks Venemaa kuivlastilaev.

Von der Leyen: EL seisab rahukõnelustel kindlalt Ukraina kõrval

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles laupäeval Ukraina riigipeale Volodõmõr Zelenskiga kohtudes, et too võib olla kindel Euroopa Liidu toes Kiievile mis tahes rahuläbirääkimistel Venemaaga.

"Kallis Volodõmõr Zelenski, Euroopa seisab rahupüüdlustes alati Ukraina kõrval. Te võite olla kindlad meie toes läbirääkimistelaua taga, et saavutada õiglane ja kestev rahu," ütles ta sotsiaalmeediakeskkonnas X (endine Twitter) tehtud postituses pärast kohtumist Zelenskiga paavst Franciscuse matuste veerelt.

Dear @ZelenskyyUa, Europe will always stand by Ukraine in the pursuit of peace.⁰
You can count on our support at the negotiating table to achieve a just and lasting peace.
⁰Today, we also discussed the steps Ukraine is taking to earn its place in our family of nations. pic.twitter.com/T8jXnEMbqu

— Ursula von der Leyen (@vonderleyen) April 26, 2025

Zelenski sai eelnevalt kokku ka USA presidendi Donald Trumpi, Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni, Briti peaministri Keir Starmeri ja Itaalia valitsusjuhi Giorgia Meloniga, kes koos paljude teiste juhtidega võtsid osa paavst Franciscuse matustest.

Von der Leyeni sõnul olid kõne all ka Ukraina edusammud Euroopa Liiduga ühinemisel.

Lisaks arutasid Zelenski ja von der Leyen Ukraina ja bloki vahelise koostöö jätkumist taasrelvastamise algatuse ReArm Europe raames, mille eesmärk on kaitsta Euroopat Venemaa agressiooni eest.

"Me rääkisime sammudest, mis aitavad kaitsta ukrainlaste elu, taastada julgeolekut ja tuua lähemale tingimusteta relvarahu," ütles Zelenski.

Kaks liidrit arutasid EL-i 17. sanktsioonipaketi ettevalmistamist Venemaa vastu.

"On oluline, et see oleks suunatud Vene majanduse võtmesektoritele ja et sellest saaks osa üks Venemaale avaldatavast survest rahu taastamiseks," ütles Zelenski.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1030 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 948 640 (võrdlus eelmise päevaga +1030);

- tankid 10 719 (+8);

- jalaväe lahingumasinad 22 325 (+5);

- suurtükisüsteemid 27 007 (+42);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1373 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1145 (+0);

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 335 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 34 011 (+114);

- tiibraketid 3196 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 46 187 (+136);

- eritehnika 3860 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Vene kindrali tapmises kahtlustatav sai süüdistuse terrorismis

Vene kindrali autopommiga tapmises kahtlustatav mees sai süüdistuse terrorismis, teatas pühapäeval Venemaa juurdluskomitee.

"Ignat Kuzinile esitati süüdistus terroriakti toimepanemises," ütlesid uurijad avalduses ning lisasid, et kohtule esitati taotlus tema vahistamiseks.

42-aastast Ukrainas elanud venelast võib süüdimõistmisel oodata eluaegne vangistus.

Juurdluskomitee väitel sai Kuzin Ukraina eriteenistuselt rünnaku korraldamise eest 18 000 dollarit.

Reedel sai Moskva oblastis Balašihha linnas Volkswagen Golfi külge kinnitatud lõhkeseadeldise plahvatuses surma kindralleitnant Jaroslav Moskalik, kes oli Vene kindralstaabi operatiivdirektoraadi asedirektor.

Kiiev ei ole plahvatust kommenteerinud, kuid alates Vene agressioonisõja algusest üle kolme aasta tagasi on sarnasel moel tapetud ka teisi kõrgeid Vene sõjaväelasi.

Zelenski: Ukraina üksused võitlevad endiselt Venemaa Kurski oblastis

Ukraina üksused võitlevad endiselt Venemaa Kurski oblastis, ütles president Volodõmõr Zelenski pühapäeval päev pärast seda, kui Moskva kuulutas oma läänepoolse oblasti täielikku vabastamist.

"Meie sõjavägi jätkab Kurski ja Belgorodi oblasti teatud piirkondades aktiivset kaitsetegevust," kirjutas ta Telegramis, lisades, et olukord on paljudes kohtades keeruline.

Ukraina õhuvägi: NASAMS lasi alla 11 Vene tiibraketti vähem kui kahe minutiga

Ukraina väed, kes opereerisid NASAMS õhutõrjesüsteeme, lasid massilise õhurünnaku käigus alla 11 Venemaa tiibraketti vähem kui kahe minutiga, ütles õhuväe kolonelleitnant Kõrõlo Peretjatko pühapäeval avaldatud videos.

"Me purustasime ilmselt kõik teiste riikide ümberlaadimiskiiruse rekordid ja oleme valmis seda oma riigi kaitsmiseks pidevalt tegema, kuni meil rakette on," ütles ta.

"Ühes õhutõrjelahingus tulistasime alla 11 tiibraketti. Operatsioon kestis mitte rohkem kui kaks minutit," ütles Peretjatko. Ta ei täpsustanud, millisele Venemaa massilisele raketirünnakule ta viitas.

Rubio: järgmine nädal võib olla Ukraina sõja osas otsustava tähtsusega

USA välisminister Marco Rubio ütles pühapäeval telekanalis NBC News, et järgmine nädal võib olla Ukraina sõja lõpetamise jõupingutuste seisukohalt otsustava tähtsusega.

"Me oleme lähedal, kuid mitte piisavalt lähedal," ütles Rubio telekanali NBC uudisteprogrammile. "Ma arvan, et see saab olema otsustava tähtsusega nädal."

"Me peame otsustama, kas see on ettevõtmine, milles me tahame jätkuvalt osaleda, või on aeg keskenduda mõnele muule küsimusele, mis on mõnel juhul sama olulised, kui mitte olulisemad," lisas ta.

Rubio märkis, et endiselt on põhjuseid olla optimistlik, kuid on ka põhjuseid olla realistlik. Ta kommenteeris selliselt võimalusi saavutada kokkulepe lõpetamaks täiemahulist sõda, mida Venemaa alustas 2022. aasta veebruaris.

USA välisministri sõnul ei ole sõjale sõjalist lahendust.

"Sellele sõjale saab olla ainult läbirääkimiste teel saavutatav lahendus, kus mõlemad pooled peavad loobuma millestki, mida nad väidavad end tahtvat, ja andma teisele poole midagi, mida nad soovivad, ei ei peaks," seletas Rubio.

Rubio kinnitas samas, et USA ei kehtesta Venemaale uusi sanktsioone, kuna loodab saavutada lahendused diplomaatilisel teel.

"Keegi peale meie ei räägi mõlema poolega," lisas ta.

USA riikliku julgeoleku nõunik Mike Waltz ütles pühapäeva hommikul Fox Newsile, et Moskva ja Kiieviga on peetud "arvukalt arutelusid alade" üle. Ta  ei andnud täpsemat teavet.