Paavsti matustelt naasnud Trump ütles aga nüüd, et rahukõnelustel ei ole kindlat "parim enne" kuupäeva, kuid ta sooviks nendega ühele poole jõuda võimalikult kiiresti.

Veerandtunnist kohtumist Ukraina president Volodõmõr Zelenskiga kirjeldas Trump positiivsete sõnadega.

"Ta tahab teha oma riigi jaoks midagi head. Ta arvab, et teeb head tööd, ja töötab palju. Vaatame, mis saab. See on väga keeruline kokkulepe. Ta ütles, et vajab rohkem relvi, aga ta on seda viimased kolm aastat rääkinud," ütles Trump.

Trumpi arvates on Zelenski valmis Krimmist loobuma, kuigi alles möödunud nädala lõpus kinnitati vastupidist. USA on ka oma rahuplaanis välja pakkunud Krimmi tunnustamist Venemaa osana. Samuti peaksid ukrainlased tegema territoriaalseid järeleandmisi Ida- ja Lõuna-Ukrainas.

Rahvusvaheliste suhete eksperdi Charles Kupchani sõnul tuleb Venemaa liidri Vladimir Putini imperialistlikele soovidele piir ette tõmmata. Ukraina linnade jätkuv pommitamine näitab selgelt, et Putin juhindub endiselt sõja alguse eesmärgist.

"Selleks on Ukraina alistamine, režiimivahetuse kindlustamine ja Ukraina tagasitõmbamine Venemaa mõjusfääri. Kui suundume sinna, siis ei tule vaherahu nii pea," rääkis CFR mõttekoja vanemanalüütik Kupchan.

Trumpi administratsiooni äärmiselt kaootiline lähenemine rahukõnelustele ja liitlaste eiramine on Kupchani hinnangul viinud ennustamatu olukorrani. Väga keeruline on aru saada, mis päriselt suletud uste taga toimub ja kuhu on jõutud. Kaasa ei aita ka Trumpi vastuolulised sõnumid. Ühel päeval kritiseerib ta Zelenskit. Teisel päeval seab kahtluse alla Putini sõjalõpetamise kavatsused ja plaanib karmimaid sanktsioone.

"Administratsiooni sada päeva on peaaegu täis. Minu arvates on hea, et Trump kritiseerib Putinit. Ta peab Ukrainale tekitama võimalikult tugeva positsiooni läbirääkimistel ja osaliselt tähendab see ka Putini survestamist. Venelaste viimaste päevade rünnakud tsiviilkeskuste vastu ei aita kaasa rahuleppe saavutamisele," ütles Kupchan.

Vaatamata sellele, et ameeriklaste välja käidud rahuplaan on pigem kaldu Venemaa poole, ei saa kindel olla nende kiires ja selges nõustumises.

"Millegi pärast kaldun arvama, et ei saa väga seda loota, sellepärast et Venemaal sellega väga kiire nüüd küll ei ole. Neid tegelikult isegi mõneti rahuldab selline ebamäärane olukord, mis siiani on valitsenud ja seda näitavad ka nende tegevused, kaasaarvatud rindel," lausus julgeolekuekspert Raivo Vare.

Pärast reedest kolmetunnist kohtumist Putini ja USA eriesindaja Steve Witkoffi vahel teatasid venelased, et nad on valmis Ukrainaga eeltingimusteta läbirääkima.

Samas ütles Venemaa välisminister Sergei Lavrov USA telekanalile CBS antud intervjuus, et nad ei kavatse kellegagi arutada Krimmi ega Zaporižžja tuumaelektrijaama kontrolli üle. Üldiselt oli Lavrov rahukõneluste osas kidakeelne.

"Oleme väga viisakad inimesed. Erinevalt mõnest teisest ei ütle me kunagi avalikult, mida läbirääkimistel arutatakse. Vastasel juhul pole läbirääkimised tõsised," sõnas Lavrov.

Samas saates esinenud USA demokraadist senaator Jeanne Shaheen leidis, et Lavrovil on oskus rääkida palju, kuid öelda mitte midagi. Edasi tuleks minna erakondadeülese sanktsioonipaketiga.

"Administratsioon on teinud koostööd senaator Lindsey Grahamiga ja kindlasti teab, et selline eelnõu on töös, mille vastuvõtmine oleks äärmiselt kasulik, sest Vladimir Putin venitab endiselt ja üritab teha kõik võimaliku aja võitmiseks, et hõivata veelgi rohkem Ukraina territooriumit ja edendada Venemaa positsioone. Selle paketiga saaksime neid aeglustada," ütles Shaheen.

Tegu oleks nii-öelda teiseste sanktsioonidega, millega võetakse sihikule riigid, kes ostavad Venemaa naftat ja gaasi. USA endise Ukraina suursaadiku William Taylori sõnul võiks astuda veelgi tõsisemaid samme ka Venemaa pankade sanktsioneerimises ja varilaevastikuga võitlemises.

"See peataks Venemaa sõjamasina. See on ka nõrkus, millest Putin on teadlik ja mis võiks ta tõsistele läbirääkimistele suruda," lausus Taylor.

Taylori arvates on Trump hakanud mõistma rahukõneluste keerukust. Tema hinnangul peaksid ameeriklased nüüd võtma aega, kuulama Ukraina ja Euroopa vaatenurka ja parandama oma rahuplaani. Samas kumab administratsioonist endiselt kärsitust. Välisminister Marco Rubio kordas taaskord üle, et see nädal on rahukõnelustes võtmetähtsusega ja ameeriklased on valmis protsessist lahkuma.

"Tõenäoliselt see tähendab sõja jätkumist ja Euroopa rolli kasvu. Tegelikult võimalusi selleks teoreetiliselt on palju, praktiliselt suhteliselt vähe esialgu veel. Ja kuidas see kõik välja kukub, keegi ei oska öelda. Kahjuks see on nii," tõdes julgeolekuekspert Vare.