Rahvakohtunikud toodi Eesti õigussüsteemi selleks, et kaasata tavakodanikke õiguse mõistmisse, rääkis ERR-ile Harju maakohtu kohtunik Katre Poljakova.

"Et tagada kohtumenetluse läbipaistvust ja avalikkuse usaldust kohtupidamise vastu ja tuua nii-öelda inimlikku mõõdet sellesse menetlusse, kus lisaks siis professionaalsele kohtunikule osaleb esimese astme kuritegudes õigusemõistmises kaks rahvakohtunikku," ütles Poljakova.

Kohtureformi osana on justiitsministeeriumis valminud väljatöötamiskavatsus, kus tuuakse esile, mismoodi muuta kohtusüsteem tõhusamaks, kvaliteetsemaks ja kiiremaks. Üks osa sellest on rahvakohtuniku institutsiooni kaotamine.

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ütles, et see lahendaks kaks muret.

"Esimene on see, et osades kriminaalasjades on venimine olnud nii pikk, et asi aegub. Tallinna Sadama näide vast on kõigile meelde jäänud ja ka seal oli üks venimise põhjuseid see, et rahvakohtunik vahetus," selgitas minister. "Teine põhjus on see, et meil on ohtu sattunud mõneti ka õigusmõistmine ise, kui näiteks kohalik omavalitsus kuude kaupa ei suuda rahvakohtunikku nimetada. Meil ei ole ka otsest nii-öelda hooba, et sundida omavalitsust seda tegema."

Küll aga viitas Pakosta, et päris täielikult ei pruugita rahvakohtunikest loobuda.

"Me teeme kohtupidamist lihtsamaks ja selle üks osa on see, et me vaatame, millistes menetlustes saab rahvakohtunikust loobuda. See tõenäoliselt ei ole kõikides menetlustes, aga see täpsem tagasiside ühiskonnast ongi praegu oodatud ja ja arutame selle üle, et mis see kõige õigem lahendus oleks," ütles minister.

Kohtunik Katre Poljakova tõdes, et rahvakohtunikega on olnud probleeme mõningates suuremates kohtuasjades. Samuti keerulisemates juhtumites, kus istungid kestavad aastaid ja inimesed ei saa nii pikalt kohtuprotsessis osaleda.

See aga ei tähenda, et rahvakohtunikest tuleks üldse loobuda, ütles Poljakova.

"Rahvakohtuniku osa on see avalikkust ja läbipaistvust suurendav ja inimlikku mõõdet toov. Nad võiksid osaleda teatud liiki kohtuasjades, kus see inimlikkuse mõõde on oluline ja sügavam. Näitena ma tooksin rasked isikuvastased, esimese astme kuriteod, tapmised, mõrvad, seksuaalkuriteod, kus see inimlik mõõde on olemas ja käega katsutav. Aga korruptsioonikuriteod, majanduskuriteod, narkokuriteod, sellisel juhul me peaksime hakkama võib-olla siis otsima rahvakohtunikku vastavalt erialale ja ametile, kellest oleks selles õigusemõistmises kohtunikule mingit abi või tuge, kes lihtsalt ei istuks saalis ja ei kuulaks pealt ja pärast kirjutaks alla asjale, millest ta üldse aru ei saa," rääkis Poljakova.

Praegu ei kehti rahvakohtunikele mingeid eritingimusi või nõudmisi. Sellega erinevad nad tavakohtunikest, kellele kehtivad huvide konflikti vältimiseks mitmesugused piirangud nagu keeld liituda mõne erakonnaga või töötada äriühingutes.

Poljakova hinnangul võiksid edaspidi ka rahvakohtunikele kehtida mõningad lisapiirangud.

"Kui meie eesmärk on kohtupidamise muutmine kiiremaks ja sujuvamaks, siis on vastus eitav küsimusele, kas rahvakohtuniku institutsioon peaks säilima. Kui me aga soovime riigina, et see inimlik kontakt kohtuga ja ühiskonna kaasamine säiliks, siis võiks ta säilida teatud mahus, aga mitte sellises mahus, nagu ta praegu on," ütles Poljakova.