SEB Eesti juht Allan Parik näeb panga esimese kvartali heade majandustulemuste taga teenustasude laekumise ja ärimahtude kasvu, mis aitasid kompenseerida intressimäärade langust.

Eelmise aasta sama ajaga võrreldes anti kolmandiku võrra rohkem kodulaene. Kokku kasvas eraisikute laenuportfell üle kuue, ettevõtete oma üle kaheksa protsenti. SEB kasumit mõjutas aga eelkõige tulumaksu väiksem tasumine, sest eelmisel aastal enne maksutõusu maksti rohkem.

"Intressimäärade langus on oluliselt mõjutanud pankade, sealhulgas ka SEB, rahateenimisvõimet ja tulusid. Aga meil sellel aastal esimeses kvartalis lihtsalt võrdlusbaas, võrreldes eelmise aastaga vähem makstud tulumaksu võrra, oli see, mis näitab meie kasumit suuremana. Ilma selleta oleks meie kasum samuti vähenenud," rääkis Parik,

Teise Rootsi suurpanga Swedbanki kasum vähenes aastataguse esimese kvartaliga võrreldes pea 30 miljoni euro võrra. Esimese põhjusena toob Swedbank Eesti juht Olavi Lepp välja ühekordsed kulud. Märkimisväärset mõju on avaldanud madalamad laenumarginaalid ja intressid.

"Langevad intressimäärad toovad kaasa selle, et laenajad maksavad vähem ja hoiustajad saavad ka vähem ja ka pank teenib vähem, nii et see on selline kohandumine uue keskkonnaga. Ma arvan, et kõik pangad on praegu samas punktis, et nad otsivad sisemist efektiivsust, et väikemate tuludega hakkama saada," ütles Lepp.

SEB ja Swedbanki tulubaas on langenud pea 20 protsenti. Avaroni investeeringute juhi Peter Priisalmi sõnul mängib siinpuhul peale intressi languse tõsist rolli ka pankade kasv, kus väiksematel kohalikel pankadel on edumaa.

"Swedbanki puhul laenukasv aasta jooksul on olnud null, SEB pangal oli see vist seitse protsenti, aga kiiremini kasvavad pangad BigBank ja LHV on kasvanud lausa 30 protsenti aastatagusega võrreldes. Ja selle suurema laenumahu pealt suudavad nad ka madalamate marginaalidega vähem kukkuda tulude baasis," ütles Priisalm.

Priisalmi hinnangul on Eestis tegutsevate pankade konkurents tihenenud. Ta lisab, et pankade head majandustulemused püsivad ka teistes Ida-Euroopa riikides.

"Osades riikides on laenuintressid, nagu näiteks Poolas, oluliselt kõrgemad, kuna baasintressimäärad on kõrgemad ja nad ei ole sealt ka oluliselt allapoole hakanud liikuma erinevalt Euriborist, nii et mõndadel turgudel on pankade käekäik täna veel oluliselt roosam, kui see Eesti turul on," sõnas Priisalm.

Teisipäeva õhtul saatis Swedbanki pressiesindaja Katri Link vastukommentaari Peter Priisalmi väitele, et Swedbanki laenukasv aasta jooksul on olnud null.

"Avaroni investeeringute juht eksitavalt toonud Swedbanki laenumahu kasvuna esimeses kvartalis aasta tagusega võrreldes välja, et see oli null, mis on ebakorrektne. Swedbanki laenuportfell jätkab kasvamist, aastane kasv kuus protsenti, krediidikvaliteet püsib tugev," sõnas Link.