Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstati küsitlusest selgus, et populaarseima parteina jätkab Isamaa, mida toetas 26,4 protsenti. Nädal varasemaga võrreldes Isamaa toetus sisuliselt ei muutunud (26,6 protsenti). Isamaal õnnestus seega peatada ka neli nädalat kestnud toetuse langus.

Keskerakonna toetus tõusis nädalaga ühe protsendipunkti võrra, samas kui Reformierakonna toetus langes 1,3 protsendipunkti võrra. Nende muutuste tulemusel vahetasid Keskerakond ja Reformierakond reitingutabelis kohad, kuid nende toetusprotsendid on praegu sisuliselt võrdsed (17,8 ja 17,4 protsenti).

"Reformierakonna nädalane toetus eraldivõetuna oli 12 protsenti, mis on Norstati ja Ühiskonnauuringute instituudi reitingute kõigi aegade kõige madalam tulemus," ütles Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessor Martin Mölder Postimehele. 

Esikolmikule järgnevad Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (16,5 protsenti), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (10,4 protsenti), Parempoolsed (5,0 protsenti) ning Eesti 200 (3,6 protsenti).

Rohelisi toetas 1,1 protsenti ja erakonda Koos 0,7 protsenti. Kõik ülejäänud parteid said kokku 1,1 protsenti. 

Martin Mölder arvutas ka praeguste toetusprotsentide põhjal välja teoreetilise mandaatide jaotuse: Isamaa saaks praegu 32, Keskerakond ja Reformierakond mõlemad 20, EKRE 18 ja SDE 11 mandaati.

Koalitsioonierakondi toetas kokku 21 protsenti ning opositsioonierakondi 71,1 protsenti vastajatest.

Tulemuste esitlemisel keskendus Norstat viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad.

Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Isamaa toetajad (26,4 protsenti) ning sellisel juhul on veamäär +/-1,69 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,72 protsenti.

Uuringufirma Norstat tegi küsitlused 31.03-06.04, 07.04-13.04, 14.04-21.04 ja 21.04-28.04 ning nendele vastas kokku 4001 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku.

Reformierakond: uuring eksitab avalikkust

Pärast Norstati/Ühiskonnauuringute Instituudi iganädalase küsitluse avaldamist saatis Reformierakond pressiteate, kus erakonna peasekretär Timo Suslov väitis, et värske erakondade toetuse uuring eksitab avalikkust.

"Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud uuringutes on Reformierakonna toetus olnud viimasel kuuel nädalal — 18,1 protsenti, 17,5 protsenti, 20,2 protsenti, 19,4 protsenti, koolivaheaja nädalal enne suurt reedet 17,9 protsenti ning viimasel nädalal ootamatult märgitud 12 protsenti. Avalikkusele näidatakse suuresti nelja nädala keskmist reitingut. Kui ühel nädalal on valimis või arvutustes nii suur kõikumine, siis mõjutab see mugavalt kohe tervet kuud ehk nelja nädala keskmist. Seekord siis maid," sõnas Suslov.

Suslov ütles, et reitingukõikumine on normaalne ja valimitevead ka, aga sellised anomaaliad pigem ebatavalised ja viitavad probleemile uuringute tegemisel.

"Ühiskonnauuringute Instituut pole meie silmis olnud kunagi poliitiliselt sõltumatu. Nad on avalikkuses pigem tuntud kui MTÜ, kes pakub Parvel Pruunsilla rahastuse toel muuhulgas Isamaale sobivat küsitlustuge. Seetõttu — kui instituudi esitatud andmeid esitatakse laiemalt, tuleb see viga ära märkida," lausus Suslov.

Võrdlusena tõi Suslov välja, et Delfi tellitud Turu-Uuringute küsitlustes on Reformierakonna toetus olnud viimasel kahel kuul vahemikus 17-19 protsenti ning ERR-i tellitavates Kantar Emori omades 18-17 protsenti, samal ajal kui Isamaa toetus on olnud märkimisväärses languses.

Norstat: nädalased kõikumised on tavapärased

Reformierakonna kriitikale reageeris omakorda uuringufirma Norstat, mille juht Birgit Aasmäe ütles, et uuringufirma on erakondade toetusuuringutes kasutanud juba aastaid järjepidevalt sama metoodikat.

"Nädalased kõikumised reitingutes on sotsiaaluuringutes täiesti tavapärased ja võivad sõltuda ajutistest meediakajastustest või ühiskondlikest arengutest. Seepärast esitame lisaks iganädalastele tulemustele ka nelja nädala keskmist, mis aitab vähendada juhuslikust varieeruvusest tingitud müra ning annab usaldusväärsema pildi üldisest trendist. Me ei ole muutnud metoodikat ega arvutuskäiku."