Millise pilguga vaatate Salacgriva silla ehitustöid ja liikluskorraldust selle ümber?

Minu arust kõige tähtsam on see, et nad ehitavad seda uut silda ikkagi praegu väga-väga hea tempoga ja kui see plaan on, et selle aasta sügisel saab uus sild valmis, siis on see kõige tähtsam, mille poole liikuda.

Teiseks, see et kui nüüd ajutise sillaga selgus, et turvalisus on ohus, siis loomulikult tuleb kõigepealt ikkagi käituda nii, et see oleks liiklejatele turvaline.

Ja teisalt, kui me teame, et seal ajutise sillaga oli ooteaeg kuni pool tundi või isegi kauem, siis see praegune ümbersuunamine erinevatele marsruutidele võiks isegi seda ooteaega vähendada, kui enam seda järjekorda ei teki sinna silla ületusele.

Olete te ikka päris veendunud, et see nüüd selle aasta
sügiseks valmis saab?

See on ikka Läti poole teha. Meil siin pole muud, kui kaasa elada, aga kuna lätlased on seda korduvalt öelnud, siis loodan, et nad nii ka teevad.

Varem on Eesti pool läbi transpordiameti esitanud info saamiseks ka palve Läti kolleegidele, kas midagi sarnast võiks uuesti teha?

Jah, võiks küll. Me võime teha küll, sest olukord muutub, saame mingit lisainfot.

Aga kuna ma eelmine nädal ise kohtusin Läti transpordiministriga, siis ka tema sõnum suuliselt oli see, et neil töö käib täie jõuga selle silla osas ja sügiseks peaks valmis olema.

Nii et see teema tõstatus lausa kahe riigi ministrite tasemel?

See ei olnud nagu spetsiaalselt jutuks, vaid kuna meil oli seal pikemad kohtumised seoses seoses Rail Balticu ja Air Balticuga, siis lihtsalt käsitlesime kõikvõimalikke teemasid, mis võiksid ühised olla taristu ja transpordi osas Eestil ja Lätil. Ja siis loomulikult tuli Via Baltica ka jutuks.

Meie sõnum oli see, et Via Baltica on meie jaoks ülitähtis ja me ju hakkame rajama veel kaks pluss kaks lõike Pärnust ülespoole, Tallinna poole. Ja siis ka lätlased kinnitasid, et neil see silla ehitus, mis on täna kõige suurem pudelikael üle Salatsi jõe, et see ehitus käib täie hooga.

Kuidas teie hinnangul see praegu üsna pikalt kestnud olukord seal sillaga on mõjutanud Eesti ühendust Euroopaga?

Igasugused sellised rekonstrueerimised, mis häirivad liiklust, loomulikult segavad, aga teistpidi tulebki arvestada, et kui eesmärk on saada oluliselt parem ühendus Euroopaga, siis tuleb ka remondi ajal tagasilööke. See ei ole praegu mingi nüüd Via Baltica spetsiifika, vaid mujal ju samamoodi. Seal, kus ei rajata päris uut trassi, vaid tuleb olemasolevat remontida ja samal ajal liiklust läbi lasta.

Aga majanduse ja ühenduse mõttes ta ju Eesti jaoks ikkagi on olnud kahjustava mõjuga?

Ega seda niimoodi täpselt mõõta ei saa, aga kõik sellised remondid, kus on ajalised viivitused igas suunas, need ju mõjuvad, nii et loomulikult, nii on.

Kas Eesti peaks ka pakkuma omalt poolt mingit abi, võib-olla, et kiirendada seda silla ehitust ja selle valmimist?

Ma ei oska küll öelda, mis laadi abi on sinna võimalik anda, meil siin omad
ehitused käivad ja sellest lätlastega juttu ei olnud.

Kas Eesti peaks andma oma ettevõtjatele, kes kaupu veavad edasi-tagasi Euroopa ja Eesti vahelt, mingi soovituse, kas siis mitte sealtkaudu sõita, sõita näiteks mujalt, Valga kaudu, mingeid muid alternatiive leidma?

Ma arvan, et need suuremad vedajad teavad seda olukorda piisavalt hästi ja teevad oma otsused, kustkaudu nad sõidavad. Pigem võib-olla nende jaoks, kes väga harva sõidavad seda teed, on infot vaja anda, aga need, kes pidevalt kasutavad, need on teadlikud.

Aga arvate, et transpordiamet võiks ikkagi uue päringu silla kohta lätlaste poole teele panna?

Alati võib ju konkreetselt jälle küsida, kui on aega mööda läinud, et saada
uut infot ja ma võin sellest transpordiametiga rääkida ja uurida, kui tihti nad omavahel suhtlevad ja kas sellel päringu on mõtet või on mingid kiiremad lahendused, et rohkem infot saada.