Teisipäeva, 5. mai hommikune Saksamaa parlamendi istungi päevakava erines kardinaalselt sellest, mis toimus Bundestagis umbes alates keskpäevast. Nimelt oli algselt kavas CDU juhi Friedrich Merzi valimised Saksamaa Liitvabariigi kantsleriks ja seda just esimeses valimisvoorus, nagu see on olnud iga eelneva kantslerikandidaadiga. Pärast seda pidid ametisse nimetatama ministrid ja uus Saksamaa valitsus pidi juba kohe tööle asuma.

Siiski juhtus midagi enneolematut ja esimeses voorus ei saanud Merz vajalikku häälteenamust kokku, olgugi et plaanitav CDU ja SPD koalitsioon omab Bundestagis suhteliselt stabiilset enamust. Sisuliselt tähendas see niisiis, et rida koalitsiooni saadikuid ei hääletanud Merzi poolt, mis omakorda näitas, et koalitsioon kõikus juba enne ametisse astumist.

Järgnesid pingelised tunnid, mil kõigi parteide juhid ja liikmed pidasid kõnelusi, et otsustada, mida edasi teha. Kaardil ei olnud üksnes Friedrich Merzi poliitiline tulevik, vaid kogu Saksamaa ja ühes sellega ka Euroopa stabiilsus.

Kui Saksamaa jäänuks uue valitsuseta, olnuks järgmiseks sammuks järjekordselt erakorralised parlamendivalimised, kus seekord oleks oodata veel tugevamat tulemust paremäärmusliku AfD jaoks. Kuna sellist stsenaariumit tahtsid kõik ülejäänud parteid vältida, lepiti kokku, et Merz peab saama veel samal päeval valituks teises voorus, olenemata teda tabanud poliitilisest šokist ja koalitsiooni näilisest ebastabiilsusest.

Valitud ta lõpuks ka sai ning nüüdseks on uus Saksamaa valitsus juba ametivande andnud. Olgugi et teisipäeva hommikul toimunu oli erakordne ja enneolematu, toimivad kõik ülejäänud protsessid Saksa parlamendis endiselt hästi. Ordnung muss sein – kord peab ikka majas olema, nii ütleb sakslane. Niisiis seisab nüüd juba ametlikult Saksamaa Liitvabariigi uue kantsleri Friedrich Merzi ees selge ülesanne: tuua Saksamaa tagasi ordnung'i juurde, nii poliitiliselt kui ka majanduslikult.

Millised on uue valitsuse koalitsioonileppe kesksed teemad? Esikohal on kahtlemata majandus, mida peab kiiremas korras parandama hakkama ja mida küsitluste kohaselt näevad probleemide esikohal ka valijad.¹

Saksamaa tööstus lonkab, ettevõtted sulgevad tehaseid ja koondavad töötajaid, reaalpalgad langevad inflatsiooni tagajärjel ja tööstus vaevleb rohepöörde eeskirjade, kõrgete energiahindade ja vohava bürokraatia küüsis.²

Lisaks valitseb ebakindlus USA ja Donald Trumpi kaubanduse ja tollisõja suhtes, mis on eksportriigi Saksamaa jaoks halb olukord. Kõige sellega peab uus valitsus tegelema koheselt, sest ettevõtete ja tööstuse esindajad ootavad kiireid lahendusi.

Euroopa riikide ja Euroopa Liidu institutsioonide esindajad ootavad Saksamaalt ka kiiret orienteerimist rahvusvahelisel areenil. Ühes raskustega suhetes USA-ga on muuhulgas suur kaubanduspartner Hiina keerulistes suhetes Saksamaa ja ülejäänud Euroopaga, samuti ei ole Ukraina konflikt ammugi lahendatud ning ka Lähis-Idas muutub olukord üha keerulisemaks.

Euroopa peab langetama otsuseid kaitsekulutuste, USA ja NATO suhete, Ukraina ja Venemaa ja paljugi muu suhtes, mida ei saa ilma Saksamaata kuidagi teha. Seega on Merz nüüd ka Euroopa naabrite jaoks nõutud mees.

Mida saab öelda kantsler Friedrich Merzi ja tema poliitilise suuna kohta? Majanduse osas on ta tuntud liberaalse kaubanduspoliitika ja ettevõtete madala maksustamise pooldajana. Juba valimiskampaanias lubas ta Saksamaa tööstusettevõtetele maksuleevendusi ja eeskirjade vähendamist.

Koalitsioonileppes on need meetmed küll osaliselt ette nähtud, aga oodatust tunduvalt vähem, mis on juba saanud kriitika osaliseks majanduse esindajatelt.³ Oma osa on mängida ka koalitsioonipartneril SPD-l, mis on pigem kõrgemate sissetulekute maksustamise poolt ja mille uus rahandusminister Lars Klingbeil saab kõigi ülejäänud ministeeriumite tegemistesse tulevikus sõna sekka öelda.

Sisseränne on järgmine probleem, mida uus valitsus peab hakkama lahendama. Sisuliselt on karmimad sisserändereeglid küll juba kehtestatud, muuhulgas piirikontrollid ja kaitsestaatuseta pagulaste riigist väljasaatmine. Ka selles teemas peavad muud Euroopa riigid kaasa mängima, eelkõige Saksamaa piiririigid Poola, Prantsusmaa ja Austria, kes on juba maininud, et nad ei soovi piirilt minema saadetud asüülitaotlejaid vastu võtta.

Sisserände kohta on Merz juba korduvalt öelnud, et tahab kehtestada karmimad reeglid, mida on väitnud ka tema uus siseminister, lubades, et juba ametisse nimetamise järgsel päeval hakkab piiridel kehtima uus karmim kord.⁴

Siiski peab Merz siinkohal alati jälgima liialt teravat retoorikat, selleks et vältida etteheidet, nagu oleks ta tegelikult paremäärmusliku AfD seisukohtade pooldaja. Selles osas võtab tulevikus kindlasti sõna ka koalitsioonipartner SPD, mis on tuntud vaba sisserände toetajana ja mille vasakpoolne tiib arvabki, et uus kantsler on AfD-ga suur sõber. Üleüldse ei ole ka uues koalitsioonis kindlasti oodata ainult harmooniat, selleks on võimuliidu osapoolte vaated paljuski liiga erinevad.

Kolmas suur teema, mis jõuab uue kantsleri lauale, on riigikaitse. Kaitsekulutuste jaoks eraldas juba eelmine kantsler Olaf Scholz saja miljardi euro suuruse erifondi ja nüüdseks on kaitsetaristu ja sõjaväe jaoks mõeldud miljardid mitmekordistunud. Merzi kõrval mängib olulist rolli kaitseminister Boris Pistorius, kelle populaarsus on püsinud vankumatuna juba eelmise valitsuse päevist. Kantsler ja kaitseminister on küll erinevate parteide esindajad, kuid riigikaitse teemal on nad ühel meelel. Iseasi on see, kui kiiresti saab Saksamaa tööstus tellimused täidetud. Eksperdid eeldavad, et Saksamaa kaitsereformi peale võib kuluda mitu aastat.⁵

Euroopa jaoks on kõige huvipakkuvam valdkond Saksamaa uue valitsuse juures kindlasti välispoliitika. Merzi jaoks on välispoliitika väga tähtsal kohal, seda on ta korduvalt öelnud ning seda näitab ka uus ministeeriumite jagunemine, kus erandina esindavad kantsler ja välisminister sama parteid CDU-d. Seega võib tulevikus oodata kantsleri ja välisministri tunduvalt ühtsemat esinemist nii Euroopas kui mujal maailmas.

Uus välisminister Johann Wadephul on tuntud kogenud ja tasakaaluka välispoliitikuna, keda iseloomustavad läbimõeldud sõnavõtud, kindlameelsed seisukohad ja diplomaatiline lähenemine konfliktidele. Tema rolliks saab olema kantsler Merzi toetamine selliste raskete teemade juures nagu suhted USA ja Hiinaga, Lähis-Ida konflikt ja Ukraina sõja edasine käik.

Mis saab Ukraina toetamisest? Merz on edasist abi lubanud ja selle juurde ta ilmselt ka jääb. Kindlasti tõuseb päevakorrale nüüd jälle Tauruse rakettide võimaldamine. Opositsiooni juhina väitis Merz, et kantslerina lubaks ta neid Ukrainale. Pärast valimisi väljendus ta siiski ettevaatlikumalt, öeldes, et seda küsimust peab ta arutama ka teiste Euroopa riikidega.⁶

Eeldatavalt ei ole Merz nõus pealt vaatama USA ja Venemaa vahelisi Ukraina-teemalisi rahukõnelusi, vaid ootab Saksamaa ja Euroopa kaasamist. Abiks oleksid kindlasti heade suhete looming Donald Trumpi juhitava USA administratsiooniga, olenemata nii mõnegi Ühendriikide poliitiku ja ettevõtja sekkumisest Saksamaa poliitikasse (märksõnad AfD, Marco Rubio ja Elon Musk).

Kaubandus- ja eksportriigina vajab Saksamaa USA turgu ja Merz ise on väitnud, et ta saaks endise ettevõtjana Trumpiga kokku lepitud küll.⁷ Eeldatavalt toimub esimene kohtumine juba peagi, eriti arvestades Trumpi tollimaksude ohtu Saksamaa ja Euroopa majandusele.

Niisiis seisavad Saksamaa uue kantsleri Friedrich Merzi ees suured väljakutsed. Ta peab jalule saama Saksamaa majanduse, korrastama sisepoliitilist olukorda ja aktiivselt osalema välispoliitikas. Ta on kaua oodanud kantsleri ametit ning tema endine rivaal Angela Merkel pärandas talle võimujanu. Seega on lootust, et ta peab oma lubadusi, uus valitsus teeb tema juhtimise all koostööd eelkäija kabinetist tõhusamalt ja Saksamaale naaseb majanduslik ja poliitiline ordnung.