Ka Soomes on hinnad tõusnud, - võrreldes eelmise aasta aprilliga on tarbijahinnaindeks tõusnud kaks protsenti, sealhulgas on toiduhinnad tõusnud 2,5 protsenti.

Soome rahandusministeeriumi värske prognoosi järgi kasvab majandus sel aastal 1,3 ja järgmisel aastal 1,6 protsenti. See on tehtud arvestusega, et Euroopa Liidule kehtestatud tollid on jõus vaid lühikest aega. Kui see lootus ei täitu, on karta majanduskasvu hääbumist. Tollid mõjutaksid Soomet märgatavalt.

"Ravimitööstus, metallitööstus, metsatööstus, lisaks on USA ka tähtis teenuste turg ja USA ettevõtted Soomes suured investeerijad," lausus Soome Tööandjate keskliidu esimees Jyri Häkämies.

Rahandusminister Riikka Purra sõnul on temalt viimasel ajal korduvalt küsitud, kuidas mõjutab kaubandussõja oht või tollide tõenäosus valitsuse otsuseid.

"Maailma majanduse olukord ja riskid tegelikult rõhutavad seda, et praegune valitsus peab suutma rakendada märkimisväärseid kasvumeetmeid, mõjutama asju, mis on meie enda kätes," ütles Purra.

Peaminister Petteri Orpo on ametiaja algusest peale rääkinud vajadusest ohjeldada riigi suurt võlakoormust ja turgutada majanduskasvu. Erinevalt Eestist, kus tulumaks tõusis 20 protsendi pealt 22-le, otsustas Soome üksikisiku tulumaksu vähendada.

"Töö maksustamine peab olema niisugune, et see innustaks rohkem tööd tegema ja tugevdaks soomlaste ostujõudu. Seetõttu leevendab valitsus palgatulude maksustamist ligi miljardi euro ulatuses," ütles Orpo.

Soomes on tulumaksuvähendust kritiseeritud, sest sellest saavad kasu eelkõige kõrgepalgalised. Näiteks 1600-eurose kuupalgaga inimesele jääks igas kuus rohkem kätte 11 eurot. Kes aga teenivad 10 000 eurot kuus, saavad iga kuu juurde 200 eurot.

Üksikisiku tulumaksu leevendus peaks kehtima hakkama järgmisest aastast, kui parlament selle sügisel heaks kiidab.

Ka ettevõtete tulumaksuga valib Soome teistsuguse tee. Eesti karmistas ettevõtete maksustamist 22 protsendini, Soome plaanib ettevõtete tulumaksu langetada

"Me langetame ka ettevõtete tulumaksu 18 protsendini. See parandab Soome ettevõtete konkurentsivõimet ja kannustab investeerima Soome," ütles Orpo.

Soome poliitikud ütlevad, et maksuvähendused toovad kaasa majanduskasvu, aga teadlased selles nii veendunud ei ole.

"Kahtlemata mõjutavad need maksuotsused majanduskasvu, iseasi, kui palju need mõjutavad. Võib-olla on valitsuse arvutused nende mõju kohta veidi optimistlikumad kui paljude majandusteadlaste arvutused," ütles Helsingi ülikooli professor Roope Uusitalo.

Valitsuse kasvupakett sisaldab siiski ka maksutõuse ja lisaks juba varasematele kärbetele veelgi kulude kokkuhoidu. Kavas on karmistada näiteks alkoholi, tubakatoodete ja magusate jookide maksustamist, kaotada ametiühingu liikmemaksu maksuvabastus ja vähendada ministrite palka viis protsenti. Puudujääva osa katteks on plaanis kasutada näiteks pensioniraha.

"Valitsus on teinud päris suuri kärpeid seoses nende maksulangetustega, aga kokkuvõttes siiski väga suur osa neist maksulangetustest, ligi miljardi ulatuses, loodetakse katta tänu majanduskasvule," ütles Uusitalo.

Soome valitsus otsustas vähendada ettevõtete tulumaksu, ettevõtjad on rahul.

"Võiksin öelda, et niipalju kui mina olen tagasisidet saanud, on ettevõtjad väga rahul, et valitsus suutis teha julgeid otsuseid," ütles Soome Tööandjate keskliidu esimees Jyri Häkämies.

Kui ettevõtete tulumaksulangetus parlamendis heaks kiidetakse, jõustub see 2027. aastal ehk sisuliselt järgmise valitsuse ajal. Poliitikavaatlejate hinnangul on praegu tegemist pigem poliitilise kui majandusotsusega, sest toetusedetabeli tipus on opositsioonis olevad sotsiaaldemokraadid. Seni karmi kärpimisega tegelenud valitsus tahab valimiste lähenedes lubada ka midagi head.

"Peab ütlema, et Petteri Orpo valitsus mängib väga ohtlikku mängu, sest raha ei ole kuskilt tulemas ja samal ajal kasvab Soome võlakoormus kohutava kiirusega. Nüüd sellise silmamoondustrikiga püütakse üheks aastaks, ametiaja lõpus, selle katteks peaaegu iseendalt laenu võttes pakkuda väikest leevendust, aga needsamad võlad lükatakse järgmise valitsuse kaela ja olukord läheb veel hullemaks," ütles poliitikaajakirjanik Timo Haapala.