Õppuse jooksul näeb liitlaste, kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste taktikalist liikumist kõikjal Eestis, teatas kaitseväe peastaap. Peamised lahingulised väljaõppetegevused toimuvad Kirde-Eestis kaitseväe keskpolügoonil ja Kagu-Eestis Nursipalu harjutusväljal, samuti nende harjutusalade ümbruses.

Lääne-, Põhja,- ja Kesk-Eestis toetavad õppusel osalevad üksused ja väejuhatused Eesti diviisi operatsioone ning julgestavad tagala-ala. Sellega seoses võib üle Eesti märgata erinevaid relvasüsteeme ja militaarsõidukeid.

Eestist osaleb õppusel kaitseväe peastaap, diviisi staap ja diviisi allüksused, samuti küberväejuhatus, toetuse väejuhatus, merevägi ja õhuvägi, erioperatsioonide väejuhatus, kaitseväe luurekeskus, sõjaväepolitsei, kaitseväe akadeemia ning Kaitseliit, samuti on õppusel esindatud NATO lahingugrupp Eestis ja NATO eelpaigutatud staabielement Eestis.

Lisaks Eesti võitlejatele osalevad õppusel enam kui kümne riigi üksused. Teiste seal löövad kaasa Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, USA, Kanada, Läti, Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Poola ja Portugali võitlejad. Vaatlejaid ja instruktoreid liitub õppusega ka Jaapanist, Iisraelist ja Ukrainast.

Ühendkuningriigi brigaad ja seda toetavad Prantsusmaa üksused integreeritakse Eesti diviisi. Siil 2025 on esimene suurem õppus, kus Ühendkuningriigi 4. brigaad nii suure koosseisuga Eesti diviisi koosseisus osaleb.

Õppuse raames kontrollivad kaitsevägi ja päästeamet 14. mail esmakordselt ohuteavituse terviksüsteemi, sealhulgas sireenide toimimist. Sireenid kõlavad enam kui kahekümnes asulas üle Eesti, jõudes ligikaudu 65 protsendini elanikkonnast.

Õppusel vältel kasutavad üksused imitatsioonivahendeid, sealhulgas paukpadruneid, õppegranaate ja valgusrakette.

Õppus Siil 2025 on kaitseväe aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse nii sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist kui ka tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel.