Tammertit süüdistati keelatud majandustegevuses ja tegevusloata tervishoiuteenuse osutamises. Ta andis inimestele raha eest kasutada enda valmistatud seadme, mis võimaldas minna vabasurma.

Maa- ja ringkonnakohus tunnistasid Tammerti süüdi tegevusloata majandustegevuses tervishoiuteenusega seotud tegevusalal.

Suremisabi ei ole tervishoiuteenus

Kriminaalkolleegium selgitas, et vabasurma mineja abistamine ei ole tervishoiuteenus. Süüdistatav ei tegelenud haiguse ennetamise, diagnoosimise ega ravimisega. Ta ei teinud ühtki arstiteaduslikku ega ka sellele sarnanevat uuringut või muud diagnostilist protseduuri. Ta ei tuvastanud, millist haigust inimene põeb. Ka ei mõjutanud süüdistatav inimeste terviseseisundit pöördumatult. Seda tegid inimesed ise, teatas kohus.

Riigikohus märkis, et Tammerti tegevusel polnud ühtki seadusega tervishoiuteenuse osutamiselt nõutavat eesmärki. Kehtiv õigus ei luba raviks nimetada tegevust, mis sihipäraselt tervist kahjustab. Surma esilekutsumine ei ole seega tervishoiuteenuse osutamine.

Veel rõhutas riigikohus, et igal arusaamisvõimelisel inimesel on õigus elust omal soovil lahkuda. Karistusõiguslik vastutus sellele teole kaasaaitamise eest saab kõne alla tulla üksnes siis, kui inimene ise pole võimeline seda tegema või tal pole täit arusaamist oma tegude tähendusest.

Väljaspool kriminaalasja lahendamise piire märkis riigikohus, et niisugune õiguslik olukord, kus vabasurma abistamisele kui teenusele pole sätestatud kindlaid reegleid, on senini olnud seadusandja valik.

"Mõistetav on istungil kõlanud prokuröri mure, et kui abi vabasurma minemisel hakatakse osutama teenusena, nõuab see inimese tervisesse sekkumise ulatust ja võimalike kuritarvituste vältimise vajadust silmas pidades selgeid põhimõtteid, sh selle sätestamist, millal võib seda teha, kes ja mille põhjal saab teenuse vajalikkuse üle otsustada ning kuidas protseduur tehakse. Selgete põhimõtete puudumine võib viia ebasoovitavate tagajärgedeni ning tuua kaasa riigi vastutuse," seisab kohtuotsuses.

Riigikohtu hinnangul viitas ringkonnakohus asjakohaselt Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikale, mille järgi eeldab igasugune abistatud surma süsteem sellise tugeva õigusliku regulatsiooni olemasolu, mida saab praktikas tõhusalt ja ohutult rakendada. "Kui riik lubab lihtsat juurdepääsu vabasurma abistamise teenusele, on iseäranis oluline, et kehtestataks vajalik õigusraamistik, hoidmaks ära võimalikke kuritarvitusi selle teenuse osutamisel," ütles riigikohus.

Prokuratuur: seadusandjal on nüüd mõtteainet

Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Mari Kartau nentis pärast riigikohtu otsust, et tegemist oli esimese sellistel asjaoludel aset leidnud juhtumiga, mis nüüdseks on jõudnud riigikohtu lahendini. Kartau kinnitusel lähtus süüdistuse esitamisel prokuratuur eeluurimise käigus tuvastatud asjaoludest.

"Prokuratuuri hinnangul oli teiste inimeste terviseseisundi hindamiseks kui ka inimese tervist mõjutava gaasi kasutamiseks vaja arsti kvalifikatsiooni ja tervishoiuteenuse tegevusluba, kuid neid Paul Tammertil ei olnud. Kaks kohtuastet nõustusid süüdistusega ja mõistsid Paul Tammerti tegevusloata majandustegevuses süüdi," rääkis Kartau. Kõrgeim kohtuaste mõistis aga süüdistatava õigeks.

Samas kohus nõustus prokuratuuriga selles, et kui abi vabasurma minemisel hakatakse osutama teenusena, nõuab see inimese tervisesse sekkumise ulatust ja võimalike kuritarvituste vältimise vajadust silmas pidades selgeid põhimõtteid.

 "Prokuratuuri hinnangul võib kindlate põhimõtete puudumine kaasa tuua taoliste teenuste pakkumisel kannatanute kuritarvitamise. Kahtlemata on seadusandjal nüüd mõtteainet, kas ja kuidas elu lõpuga seonduvaid teenuseid reguleerida. Nagu ka praegune juhtum näitab, siis igasugune abistatud elu lõpetamine vajab tugevat õiguslikku regulatsiooni, et seda teenust rakendatakse õigesti ja ohutult," ütles Kartau.

Täismahus kohtuotsust saab lugeda riigikohtu kodulehelt.