Kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks analüüsis riigiprokuratuur sotsiaalkindlustusameti (SKA) järelevalve käigus tuvastatud asjaolusid ja seksuaalse väärkohtlemise kriminaalasjas kogutud tõendeid. Prokuratuur hindas hooldekodu tegevust hooldajate ja abihooldajate töö korraldamisel ning abihooldaja värbamisel, kellele Põhja ringkonnaprokuratuur on esitanud süüdistuse seksuaalses väärkohtlemises.

Kuigi nii SKA järelevalveaktide kui ka kriminaalmenetluses kogutud tõendite põhjal on võimalik järeldada, et Pihlakodu töökorraldus oli puudulik, siis riigiprokuratuuri hinnangul ei ole need puudujäägid põhjuslikus seoses endisele abihooldajale süüdistuses etteheidetavate seksuaalkuritegudega ehk seksuaalse väärkohtlemise riski ei oleks saanud täielikult vältida ka juhul, kui hooldekodu töökorralduses ei oleks SKA tuvastatud puudujääke olnud.

Nimelt nähtub tõenditest, et kontrollitud juhtumite puhul töötas seksuaalkuritegudes süüdistuse saanud abihooldaja koos teise naishooldajaga ning oli teadlik, et üks hooldatav on avaldanud tahet, et teda ei hooldaks meessoost töötaja. Pihlakodu oli abihooldajaga töösuhte alustamisel kontrollinud tema tausta riiklikust karistusregistrist, mille kohaselt tal puudusid varasemad karistused, ning töö tegemise jooksul ka jälgiti ja reageeriti nõuetekohaselt tema töökvaliteedile.

Seetõttu ei saa riigiprokuratuuri hinnangul väita, et Pihlakodu oleks pidanud või oleks saanud ette näha meestöötajast lähtuvat seksuaalkuriteo riski ja veel vähem vältida selle riski realiseerumist.

Kokkuvõttes on riigiprokuratuur kriminaaltoimiku materjalide, SKA järelevalve akti ja sellega seotud dokumentide analüüsimise järel seisukohal, et ühele töötajale etteheidetavate seksuaalkuritegude toimepanemine oli Pihlakodu AS-i jaoks ettenägematu risk, mida hooldekodu oli püüdnud nõutud määral maandada, ent ei saanud kuidagi ette näha ega ka täielikult välistada. Seetõttu ei olnud kuriteo toimumine hooldekodu jaoks välditav.

Seaduse järgi ei vastuta juriidiline isik süüteo eest, kui teo toimepanemine oli talle vältimatu, mistõttu ei alusta riigiprokuratuur Pihlakodu suhtes kriminaalmenetlust.

Menetluse alustamata jätmist saab kannatanu vaidlustada 30 päeva jooksul ringkonnakohtus.

Eesti Ekspress kirjutas 9. aprillil, et ehkki kriminaaluurimine selgitas välja, et Pihlakodu hooldekodu vägistamisloos oli mitmeid ohvreid, ei näe prokuratuur hooldekodul endal mingit süüd. "Pealtnägija" andmetel oli mehel ohvreid kaheksa.

Kohtus hakatakse arutama üksnes kuritegu, sest prokuratuuri hinnangul pole piisavalt tõendeid, et seksuaalkuritegu tõi dementsetele hoolealustele kaasa tervisekahju.

"Iga tahtevastane suguühe ei pruugi põhjustada vaimset ja füüsilist tervisekahju," kommenteeris menetlust juhtinud prokurör Arika Lepp Ekspressile.

Prokuratuuri seisukoht on põhjustanud ühiskonnas suurt pahameelt ja seda on kritiseerinud nii tavainimesed kui ka õigusteadlased ja juristid.