Riigikohus, kes mõistis õigeks inimestele vabasurma minekuks enda valmistatud seadet pakkunud Paul Tammerti, märkis kriminaalasja lahendamise kõrval, et õiguslik olukord, kus vabasurma abistamisele kui teenusele pole sätestatud kindlaid reegleid, on senini olnud seadusandja valik. Seni pole sotsiaalministeerium, kelle töö peaks olema abistatud enesetapu selgete põhimõtete sätestamine, teemaga aktiivselt tegelenud.

Endine sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (Reformierakond) ütles, et abistatud enesetapp ei kuulunud ministrina tema valdkonda, kuid tal on teemas isiklik seisukoht.

"Kuna meil on seaduses olukord, mis võimaldab abistatud enesetappu, aga ühiskondlik kokkulepe ja regulatsioon puudub, siis tuleb seda korrastada - küsimus on aga mis suunas," ütles Riisalo ja nentis, et hetkel oleme keerulises olukorras.

Riisalo tõi näitena surrogaatemaduse, mis on samuti eri eetikaküsimusi kätkev teema, kuid millele kaasa aitamine on selgelt reguleeritud ehk kriminaliseeritud.

Riisalo hinnangul saaks ühiskond abistatud enesetapu puhul valida, kas see keelata või siis reguleerida täpselt, kes võib seda teha, kuidas oleks tagatud, et protsess oleks väärikas ja et tegemist oleks teenuse saaja autonoomse valikuga.

Riisalo märkis, et ühiskond on sellisteks aruteludeks valmis – seda näitab ka elulõpu tahteavalduse diskussiooni jõudmine riigikokku. "Seda vaadates võib ühiskonda jõuda ka arutelu abistatud enesetapu üle. Samas on tegemist väga isikliku küsimusega, ja neid inimesi, keda see puudutab, siis see puudutus on hästi tugev," sõnas poliitik.

"Elulõpu tahteavalduse arutelude puhul ei olnud ühtegi osapoolt, kes oleks seda vastustanud, aga eutanaasia ja abistatud enesetapp on palju keerulisemad teemad," ütles Riisalo.

Riisalo sõnul on tõenäoline, et enne järgmisi riigikogu valimisi väljendavad erakonnad oma suhtumist abistatud enesetappu oma valmisplatvormides ja siis saavad anda valijad hääle neile sobivale lähenemisele. "Aga diskussioonid abistatud enesetapu teemal toimuvad meedias ja inimeste hulgas ju pidevalt poliitikutest sõltumatult," sõnas Riisalo.

Endise terviseministri Riina Sikkuti (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) hinnangul pole abistatud enesetapu pakkumine mingite käepäraste vahenditega tasu eest asi, mis peaks olema lubatud.

"Kui on vaja selleks seadust muuta, siis tuleks seda teha," sõnas Sikkut.

"Riigikogus läbis esimese lugemise patsiendi elulõpu tahteavalduse eelnõu, aga sellega ei saa soovida abistatud enesetappu või eutanaasiat. See on olnud ekspertide soovitus, mis sai toetuse," rääkis Sikkut. Sikkuti sõnul tähendab väärikas elulõpp seda, et arvestatakse inimese tahet, aga sealt edasi eutanaasia poole pole riigikogu või ühiskond veel liikunud.

Sikkuti sõnul on riigikogu valimised veel kaugel, kuid vaadetes praegu, siis saavad seal põhiteemadeks julgeolek ja toimetulek, mis sisustavad nii valimisdebatid kui ka uudised. "Aga selle varjus sisustavad erakonnad oma platvormid ka teiste teemadega ja sinna võib pääseda ka abistatud enesetapp ja eutanaasia," sõnas Sikkut.

Pakosta: sotsiaalministeerium peaks hoidma arutelu üleval

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200) ütles, et eutanaasia on sotsiaalministeeriumi pärusmaal olev lahendus ja tema juhitav ministeerium vastutab selle eest, mis on karistatav ja mis ei ole karistatav.

"Seega saan kinnitada, et Eestis on teise inimese surma põhjustamine jätkuvalt kuritegu, aga kuritegu ei ole enesetapp ja neid kahte asja muuta ei ole kuidagi karistusõiguse vaatest kavas, küll aga võiks sotsiaalministeerium hoida vähemasti ülal avalikku arutelu eutanaasia võimaliku legaliseerimise, ohtude ja võimaluste üle. Nendel kahel asjal – kuriteol ja enesetapul – on selge ja väga oluline vahe sees. Karistusseadustikus on ainult õigust kaitsev norm ja karistusseadustikku muuta ei ole kavas," sõnas Pakosta ERR-ile.

"Riigikohus on ka varem selgitanud, et igal oma tegevuse tagajärgedest aru saaval inimesel on õigus oma elu lõpetada. Arusaadavalt ei ole enesetapu sooritamine karistatav. Küll aga on teise isiku enesetapule kaasaaitamine kuritegu, kui esiteks kas oma elu lõpetada sooviv inimene ei ole võimeline seda iseseisvalt tegema või teise variandina kui tal pole täit arusaamist oma tegevuse tagajärgedest. Kui aga inimene sooritab iseseisvalt ja oma tegevuse tagajärgi teadvustades vabatahtlikult enesetapu, ei ole võimalik karistada kolmandat isikut selle eest, et ta enesetapjale vajalikud vahendid kättesaadavaks tegi," sõnas Pakosta.

Pakosta selgitas, et utreeritult ei saa Eestis kriminaalkorras teise isiku surmale kaasaaitamise eest üldjuhul karistada isikut, kes müüb kööginugasid "enesetapunugade" sildi all – olgugi, et moraalselt on see loomulikult taunitav.

"Riigikohtu lahend kinnitas, et vastavat tegevust – enesetapuseadme müümisel ja selle kasutamise kohta juhiste andmisel – ei saa käsitleda ka tegevusloata tervishoiuteenuse osutamisena," sõnas Pakosta.

Pakosta nentis, et abistatud enesetapu osas sotsiaalministeerium saab uusi reegleid teha – kas seda on vaja teha või mitte, see on minu meelest ühiskondliku arutelu ja samal ajal ka pallatiivravi kättesaadavuse tagamise küsimus.

"Ma toetan, et ühiskondlik arutelu peaks käima ja ma toetan, et pallatiivravi oleks paremini kättesaadav. Aktiivne eutanaasia on keelatud ja karistatav, sisuliselt tapmine ja selle osas muudatuste tegemisel tulebki olla ettevaatlik, sest aktiivset eutanaasiat võibki olla lihtne kuritarvitada. Passiivne eutanaasia ehk olukord, kus elulõpu tahteavalduse alusel arst hoidub ravist, on osaliselt, ent mitte täielikult praegu juba riigikogus menetluses," sõnas Pakosta.

Pakosta rõhutas, et kindlasti on väga oluline, et inimese elu lõpp oleks võimalikult väärikas. "Elulõpu tahteavaldusega, mis praegu on seadustamisel, ei saa taotleda eutanaasiat, vaid üksnes meditsiinilistest sekkumistest hoidumist," lisas ta.

Riigikohus mõistis õigeks inimestele vabasurma minekuks enda valmistatud seadet pakkunud Paul Tammerti, kuna riigikohtu hinnangul ei osutanud ta tervishoiuteenust ja seega ei saa talle ette heita tegevusloata majandustegevust.
Tammertit süüdistati keelatud majandustegevuses ja tegevusloata tervishoiuteenuse osutamises. Ta andis inimestele raha eest kasutada enda valmistatud seadme, mis võimaldas minna vabasurma.

Maa- ja ringkonnakohus tunnistasid Tammerti süüdi tegevusloata majandustegevuses tervishoiuteenusega seotud tegevusalal.