Elering: taastuvenergia ei peaks kandma suuremat osa enda reservikuludest

Eleringi tellitud ja Norra elektrikonsultatsioonifirma Thema uuringule tuginedes on Eesti põhivõrguhaldur otsustanud, et desünkroniseerimise järel ei peaks väikse prognoositavusega taastuvenergia tootjad kandma suuremat osa võrgu tasakaalustamise kuludest, vaid kulud tuleks sõltumata ennustatavusest jagada tootjate ja tarbijatega.
Elektrivõrk peab toimimiseks olema kõigil hetkedel tootmise ja tarbimise mõttes tasakaalus. Kuniks Eesti kuulus Venemaaga samasse elektrivõrku, hoolitses selle eest Venemaa. Selle aasta veebruarist Eesti enam Venemaaga samasse võrku ei kuulu ja nüüd tuleb Eestil ja teistel Balti riikidel võrku ise tasakaalustada.
Tasakaalustamise puhul tuleb Eleringil ja teistel võrguhalduritel valmis olla selleks, et mõni suur tootja või tarbija võrgust kaob ja tuleb vastavalt kas võrgus elektritootmist suurendada või vähendada. Kuid lisaks on muresid, kui tootjad või tarbijad prognoosivad päev ette turul valesti oma tootmist või tarbimist. Ka seda tuleb tasakaalustada.
Elering hindab, et aastane lisatasu võiks olla 60 miljonit eurot. Kuigi esimesed kuud näitavad, et kogu tasu võib olulisemalt suuremaks kerkida. Seejuures võrdluse mõttes on samas suurusjärgus möödunud aastal makstud 83 miljonit eurot taastuvenergiatasu.
Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp ütles teisipäeval Vikerraadio saates "Reporteritund", et Elering ei julge praegu prognoosida, kui palju selle aasta sagedusreservide tasu tuleb üle 60 miljoni euro.
Eesti Energia endine juht ja praegune tööandjate keskliidu juht Hando Sutter märkis, et tema hinnangul koos saartalitlustasuga tuleb lisakulusid 200 miljonit eurot aastas.
Esimene aasta on kavas katta see raha Eleringi kogutud vahenditest ja järgmisel aastal rakenduks lisatasu.
Elering on seni välja pakkunud, et nii elektritootjad kui ka tarbijad võiksid hakata maksma võrdselt 5,31 eurot megavatt-tunni kohta. Millele lisandub praegu kehtiv pea olematu tasakaalustamistasu ehk ebabilansi tariif 0,81 eurot megavatt-tunni kohta.
Läti ja Leedu on jällegi otsustanud, et suuremat kulu võiks katta need, kelle tõttu tasakaalustamist rohkem vaja on. Meie lõunanaabrid Lätis küsivad tarbijatelt kolm eurot megavatt-tunnilt ja ebabilansitasu 42,07 eurot megavatt-tunnilt ja leedukad vastavalt 2,69 ja 26,87 eurot megavatt-tunnilt.
Et Eestis Eleringi hinnatud 60 miljonit kokku saada, peaks lõunanaabritega sarnane hinnakujundus olema 4,26 eurot megavatt-tunnilt tarbijatelt 42,61 eurot megavatt-tunnilt ebabilansitasu.
Prognoosivead
Eleringi toorandmetel ja Thema arvutustel 2024. aastal keskmine prognoosiviga tarbimisel oli Eestis 5,6 protsenti.
Tootmise puhul oli 2024. aastal tuuleparkide prognoosiviga 23 protsenti ja päikesetuuleparkidel 40 protsenti. Muude tootmisvahendite – soojuselektrijaamade või salvestusseadmete puhul kasutas Thema suurust üks protsent.
Sisuliselt tähendab see, et ilmastiku tõttu börsile tehtud pakkumised tuule- ja päikeseparkide puhul vajavad pidevalt tasakaalustamist. Küsimus on, kes ja kuidas tasakaalustamise eest maksab.
Arvestades, et möödunud aastal andis päike 17 protsenti Eestis toodetud elektrist ja tuul 20 protsenti Eestis toodetud elektrist, hindab Thema, et reaalselt kujuneks päikeseelektri ebabilansi tariifiks 13,69 eurot megavatt-tunnilt ja tuulel 7,86 eurot megavatt-tunnilt.
Juhitavad elektrijaamad jällegi peaksid ebabilansitasu maksma 0,34 eurot megavatt-tunnilt. Kaalutud keskmine tasu nii juhitamatutele kui ka juhitavatele tootjatele oleks 3,85 eurot megavatt-tunnilt.
Tuginedes Hollandi andmetele arvutas Thema, et selliselt ebabilansitasu kogudes võiks päikeseelektrijaamad kaotada kogu oma 13-eurose kasumimarginaali ja tuulepargid suure osa oma 22-eurosest marginaalist, mistõttu uued investeeringud Eesti taastuvenergiatootmisesse väheneksid.
Lisaks eeldab Thema, et kuivõrd on oodata, et turule taastuvenergiat lisandub, siis neil hetkedel, kus seda toota saab ehk päike paistab ja tuul puhub, hinnad langevad ja sellega kasumlikkus veelgi väheneb. Samuti oleks keerukam väiksematel taastuvenergiatootjatel, kellel ei ole prognoosivigasid lihtsam muude tootmisvahenditega katta.
"Arvestades, et kasumimarginaalid on ootuspäraselt üsna õhukesed, võiks nendele tehnoloogiatele märkimisväärsete lisakulude lisamine muuta mõned projektid rahaliselt teostamatuks," seisab Thema analüüsis.
Samas hindab Thema, et Läti ja Leedu sarnane süsteem võiks motiveerida turuosalisi täpsemaid prognoose tegema ja selliselt ka ebabilanssi vähendama. Thema analüüsi kohaselt nõustuvad sellega ka turuosalised. Samas ei oldud ühel meelel võimaliku tasu osas. Näiteks 40 eurot megavatt-tunnilt peeti liialt kõrgeks, samas hinda üks euro megavatt-tunnilt peeti mitte midagi mõjutavaks.
Thema hindab samuti, et elektrimüüjatel võib olla keeruline kõrget ebabilansi tariifi arvestada ja sellega seoses võivad kerkida müüjate marginaalid kui ka tarbijate jaoks elektri hind kaks eurot megavatt-tunnilt.
Eleringi eelistused
Kuivõrd suure ebabilansitasu küsimine tähendaks lööki seda suuremalt jaolt tekitava taastuvenergia pihta, eelistaks Elering ja Thema valida variandi, kus seda ei küsita, vaid jääb kehtima praegune marginaalne 0,81 eurot megavatt-tunni kohta.
Selle asemel võiks tasu jaotuda tarbijate ja tootjate vahel sõltuvalt energia kogusest. Esimene variant oleks Eleringi esialgne eelistus tarbijate ja tootjate vahel kummalegi 5,31 eurot megavatt-tunni kohta. Teine variant oleks tarbijatele 7,03 eurot megavatt-tunni kohta ja tootjatele 2,39 eurot ning kolmandas maksaks vaid tarbijad 8,46 eurot megavatt-tunni kohta.
Taastuvenergia tootjatele oleksid kolm alternatiivi selgelt soodsamad, sest sellisel juhul nad ei peaks enda ebabilansi eest nii palju maksma. Muudele tootjatele ja tarbijatele need nii soodsad ei ole.
Elering juhatuse liige Erkki Sapp ütles samuti, et Eleringi hinnangul paigutaks kõik kolm mudelit Eestisse taastuvenergia rajajad soodsamasse olukorda kui Läti ja Leedu konkurendid.
Toetudes riigikogu juures tegutseva arenguseirekeskuse uuringule märgib Thema, et Eesti tööstusele kõrgem elektri hind nii väga suurt mõju ei osuta, sest Eesti tööstus ei ole elektrist väga suures sõltuvuses.
Samas nenditakse uuringus, et pikemaajaline kõrgem elektri hind võib pärssida energiamahuka tootmise Eestisse tulemist. Siiski eelistavad Elering ja Thema ühte neist kolmest just taastuvenergia soodustamise tõttu.
Eesti on nimelt lubanud aastaks 2030 toota sama palju elektrit taastuvatest allikatest, kui Eestis tarbitakse ja taastuvenergiat rohkelt toetamata eesmärki saavutada ei ole võimalik.
Samuti ei ole vaja reserve vaid taastuvenergia jaoks. On vaja valmis olla nii äkilisteks riketeks juhitavates elektrijaamades kui ka välisühenduste katkemisteks.
Siiski märgib Thema, et kui Läti ja Leedu jätkuvalt plaanivad ebabilansitasu korjata kokku ebabilansi tekitajatelt, võib see Eesti panna ebasoodsasse olukorda. Kui Eestis on Elekter tarbijatele kallim, võivad suurinvesteeringud minna Lätti või Leetu.
Kuivõrd 2027. aastaks peaksid Balti riigid oma metoodika ühtlustama, siis võib Eleringil ikkagi olla vaja teiste võrguhalduritega läbi rääkida ja lõunanaabrite süsteem kasutusele võtta, märkis Thema oma uuringus.
Elering on kogunud turuosalistelt tagasisidet ja asub nüüd otsima poliitilist üksmeelt, millist süsteemi Eestis rakendada. Elering plaanib oma seisukoha avaldada esimesel võimalusel.
Toimetaja: Huko Aaspõllu