Häädemeeste rannikust 16 kilomeetri kaugusele kavandatava meretuulepargi elektriühenduse trassivõimalustena pakuti sügisel välja põhimõtteliselt kaks varianti - Pärnu suund või Kilingi-Nõmme suund. Ühendus tähendaks merekaablit rannikuni, mis rannikualal jätkuks maa- ja sealt edasi õhuliiniga alajaamani. Pärnu suund praeguse seisuga ekspertide hinnangutele tuginedes välistatakse.

"Selles osas on kalastiku ekspert öelnud, et sellel trassil, kuna see kulgeb väga pikalt meres ja läheb sinna tundlikule alale Pärnu lahte, on kalastikule väga olulised mõjud. Need mõjud võivad olla leevendamatud," sõnas Liivi lahe elektriühenduse riigiplaneeringu projektijuht Anne Martin.

Kilingi-Nõmme suunal trassi ehitamiseks välistavaid asjaolusid leitud ei ole.

"Mõjud on linnustikule-loomastikule leevendatavad ja me ka ei lähe ühegi nii-öelda inimese objekti, eluhoonete, sotsiaalse taristu objektidele nii lähedale, et me kellestki nagu üle läheksime. Kaitsevöönd ka sellel õhuliinil on paigutatud praegu niimoodi, et me ei lähe kellegi elamutest üle," sõnas Martin.

Martini sõnul on Kilingi-Nõmme suunal mitu trassialternatiivi ja täpne trassikoridor tahetakse valmis saada sügiseks. Trass läbiks Häädemeeste valla külasid, kuid valla sõnul nende arvamusega arvestatud ei ole. Vald tahab ka täpsemat selgitust, miks Pärnu suund välistati.

"Seniste teadmiste põhjal ütlen, et ega kogukond selle teemaga ikkagi nõus ei ole, aga ikkagi tahetakse laiali tõmmata tuulepark ja elektriühendused, mis on vale. Võib-olla inimesed lepiksidki selle mingi trassilõiguga oma maal, aga iseenesest tuulepargiga nad vaevalt lepivad," sõnas Häädemeeste vallavavanem Külliki Kiiver.

Rahvakoosolekul küsimusi nii meretuulepargi kui ka elektritrassi kohta jagus.

"Ma ei ole otseselt vastu, aga kas see on just kõige parem koht, kus seda teha? Ühe elektrikaabli plaanitava trassikoridori juurest elan mina 200 meetri kaugusel. Kindlasti see hakkab mind mõjutama," ütles Jaagupi küla elanik Mikk.

"Õhuliini rajamiseks siit Häädemeestelt Kilingi-Nõmme lõigatakse suur osa metsa maha ja seega ei saa mina oma hobi ehk jahindust enam tulevikus nähtavasti pidada, sest ei ole metsa ja ei ole metsloomi," ütles Häädemeeste aleviku elanik Janek.

"Mind eelkõige hirmutab see, et need tuulikud konkreetselt rikuvad meie suurepärase surfikoha ära. Ehk siis ta segab nii palju tuult, et meie purjed ei lenda väga hästi," ütles Häädemeeste aleviku elanik ja Häädemeeste surfiklubi juht Triina.

Paralleelselt elektriühenduse planeeringuga läheb edasi ka meretuulepargi arendus, kuid selle ehitamise otsust lähiajal ei sünni.

"Me läheme arendusega edasi, me teeme arenduse valmis selliselt, et meil on keskkonnamõju hinnatud. Meil on planeeringud ja projekt oleks valmis ehitusse minemiseks juhul, kui riigi poolt tuleb otsus, et meretuult on Eestisse vaja," ütles Enefit Greeni meretuuleenergia valdkonnajuht Johann-Gustav Lend.

"Hetkel oleme ootel, missugune saab olema riigi poliitika meretuule osas. Me oleme lootusrikkad, tuginedes meie uue ministri väljaütlemistele, et meretuulel on roll Eesti energia portfellis. Aga tahame näha koalitsioonilepingust, milles kokku lepitakse ja mis saavad olema sammud, et Eestisse tuleks esimene meretuulepark," sõnas Lend.