Oluline Ukrainas käivas sõjas neljapäeval, 8. mail kell 15.03:

- USA juhid karmistasid oma hoiakut Venemaa suhtes;

- Venemaa peatas vaherahu ajaks Ukraina linnade ründamise, aga rindel jätkusid tulevahetused;

- Vene võimud katkestavad 9. mai pidustusteks Moskvas igasuguse side;

- Merz Poolas: Venemaa on jätkuvalt suurim oht Euroopa julgeolekule;

- Saksa välisminister: Ukraina saab Euroopaga arvestada;

- Ukraina töötab partneritega õhutõrjesüsteemide tootmise alustamiseks;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1200 sõdurit.

Ukraina raada kiitis heaks maavaraleppe USA-ga

Kokkuleppe poolt hääletas 338 saadikut 400-st. USA ja Ukraina esindajad allkirjastasid juba mai alguses pikalt kavandatud maavaraleppe, mille kohaselt loovad riigid fondi uute maavarade kaevandamise litsentside pealt tulude jaotamiseks.

Leppega saab USA eelisligipääsu uutele investeerimisprojektidele Ukrainas alumiiniumi, grafiidi, nafta ja maagaasi kaevandamise projektide arendamiseks.

USA juhid karmistasid oma hoiakut Venemaa suhtes

Ameerika Ühendriikide asepresident ja rahandusminister esinesid ootamatult karmide sõnadega Venemaa kohta, kui oli jutuks sõja lõpetamine Ukrainas.

USA asepresident JD Vance ütles kolmapäeval Washingtonis, et Venemaa küsib Ukraina-vastase sõja lõpetamiseks liiga palju, rõhutades president Donald Trumpi administratsiooni kasvavat frustratsiooni Moskvaga takerdunud rahupüüdluste pärast, kommenteeris väljaanne The Kyiv Independent.

"Venelased esitavad konflikti lõpetamiseks teatud nõudeid, küsivad teatud järeleandmisi. Meie arvates küsivad nad liiga palju," ütles Vance Müncheni julgeolekukonverentsi juhtide kohtumisel Washingtonis. USA asepresident kinnitas, et USA keskendub jätkuvalt pikaajalise lahenduse saavutamisele pärast seda, kui Venemaa lükkas sisuliselt tagasi kavandatud 30-päevase relvarahu ettepaneku.

Vance'i märkused peegeldasid seda, mida on kirjeldatud kui Valge Maja lähenemisviisi muutust Vene režiimijuhi Vladimir Putini suhtes, märkis The Kyiv Independent. "Võib-olla ta ei taha sõda peatada," ütles Trump aprillis pärast kohtumist Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga Roomas. Trump vihjas ka sellele, et ta võib kehtestada sanktsioonid, et rahuprotsessi dünaamikat muuta.

Moskva-kriitiliselt esines ka USA rahandusminister, kes vastas jaatavalt küsimusele, kas peab Putinit sõjakurjategijaks.

Kui Demokraatliku Partei liikmest esindajatekoja liige Juan Vargas küsis Bessentilt finantsteenuste komitee ees: "Kas te peate Vladimir Putinit sõjakurjategijaks?", vastas Bessent: "Jah."

Kui Vargas küsis: "Kas te peaksite läbirääkimisi sõjakurjategijaga?", vastas Bessent: "Ma arvan, et see on diplomaatia olemus, tuleb läbi rääkida mõlema poolega. Ma usun, et pärast Teist maailmasõda olid vajalikud ka läbirääkimised jaapanlastega," lisas Bessent.

The Kyiv Independent kommenteeris, et Bessent on varem kritiseerinud Ukraina juhtkonda, sealhulgas president Zelenskit. 1. mail esines aga Bessent ettepanekuga teha Ukraina ja USA suhetes pärast mineraalide lepingu allkirjastamist 30. aprillil uus algus.

Bessenti sõnul andis eelmine administratsioon, mida juhtis president Joe Biden, Ukrainale abi, kuid kehtestas Venemaale "väga nõrgad" sanktsioonid.

Asepresident Vance rääkis oma kolmapäevases esinemises ka, et kuigi Trump on valmis rahuprotsessist väljuma, on administratsiooni praegune prioriteet panna mõlemad pooled otse suhtlema. "Me tahaksime, et nii venelased kui ka ukrainlased lepiksid kokku mõnedes põhisuunistes, kuidas maha istuda ja omavahel rääkida," ütles ta. "See on järgmine suur samm, mida me tahaksime astuda."

Kuigi Vance tunnistas Kiievi ja Moskva vahelist suurt lõhet, säilitas ta teatava optimismi. "Ma ei ole veel pessimist," ütles ta, kuid lisas, et Washingtonil on tõenäoliselt võimatu tegutseda vahendajana, kui mõlemad pooled esmalt kontakti ei loo.

Väljaanne Politico kommenteeris, et Vance võttis kolmapäeval Washingtonis märgatavalt mõõdukama tooni kui oma kõnes Müncheni julgeolekukonverentsil veebruaris, kus ta kritiseeris karmilt Euroopa valitsuste poliitikat. Pöördudes kohaolijate poole – kellest paljud on olnud Trumpi suhtes kriitilised – rõhutas Vance ühiseid väärtusi, öeldes, et Euroopa ja USA jäävad "samasse tsivilisatsioonilisse meeskonda".

Ta käsitles ka pingeid oma varasemast esinemisest. "See ei ole "Euroopa on halb ja Ameerika hea"," ütles ta. "Ma arvan, et nii Euroopa kui ka Ameerika Ühendriigid on natuke rajalt kõrvale kaldunud ja ma julgustaksin meid kõiki koos õigele rajale tagasi pöörduma."

Venemaa peatas vaherahu ajaks Ukraina linnade ründamise, aga rindel jätkusid tulevahetused

Venemaa väljakuulutatud kolmepäevane relvarahu 9. mai pidustuste perioodiks jõustus neljapäeva keskööl ning Ukraina suuremaid linnu ei tabanudki erinevalt varasematest öödest Vene droonid ja raketid, kuid Ukraina sõjaväe teatel jätkasid Vene väed rünnakuid mitmes rindelõigus.

Ukraina õhuväe kinnitusel ei ole pärast Kremli relvarahu jõustumist jõudnud Ukraina õhuruumi ühtegi Vene raketti ega drooni. "Tänase päeva, 8. mai kella kaheksase seisuga ei registreeritud Ukraina õhuruumis ühtegi raketirünnakut ega mehitamata õhusõidukite kasutamist," teatas õhuvägi.

Uudisteagentuuri Reuters ajakirjanike sõnul oli kell üheksa hommikul ka Ukraina pealinnas Kiievis vaikne, erinevalt 24 tundi varem toimunule, kui linnas oli äsja kostnud Venemaa ründedroonide plahvatuste heli ja Ukraina õhutõrje tulistamine.

Samas ütles Ukraina idarinde üksuste pressiesindaja Viktor Trehhubov ütles, et Vene väed jätkasid Ukraina vägede ründamist idas ka pärast vaherahu jõustumist.

Ukraina peastaap teatas oma ettekandes, et kolmapäeva õhtul kella kümnese seisuga oli kogu rindel toimunud 139 kokkupõrget ja neljapäeva hommikul kella kaheksase seisuga 196 kokkupõrget.

Ida-Ukraina rinde lähedal viibinud pealtnägija ütles neljapäeva varahommikul Reutersi ajakirjanikule, et ta ei kuulnud lahingute helisid.

Vene võimud katkestavad 9. mai pidustusteks Moskvas igasuguse side

Venemaa võimud katkestavad rünnakute kartuses 9. mai paraadi ajaks Moskvas igasuguse mobiilside, peatades andmeside kõrval ka helistamise võimaluse.

Mobiilside peatatakse reedel kella üheksast hommikul kuni kella üheni lõuna ajal, teatas väljaanne Dialog.ua. Sidekatkestusega kaasnevad piirangud ka muudes internetiühendust nõudvates teenustes nagu pangatoimingud, taksod ja sõidujagamine või jalgratta- ja elektritõukerataste rentimine.

Dialog.ua märkis, et Moskva võimud hakkasid mobiilset internetti piirama juba esmaspäeval. Selle taustal on pangad ja kiirmaksete süsteemid hoiatanud moskvalasi raskuste eest rahaülekannete ja kaardimaksetega kauplustes 7.–9. maini. Kuna transpordivõimalused on piiratud soovitavad võimud elanikel kasutada metrood, kuid ka seal suletakse samaks perioodiks mõned jaamad.

Samuti on Moskvas on liiklus kohati piiratud ja mõnes kohas on ka parkimine keelatud. Paraadi proovi ja paraadi enda ajal on kõik Venemaa pealinna poed ja restoranid suletud.

Dialog.ua lisas, et mobiilne internet katkeb mitte ainult Moskvas, vaid ka kümnetes teistes Venemaa linnades. Võimud nimetavad seda otsust droonide vastu võitlemise üheks meetodiks.

Sama väljaanne märkis, et pidustuste eel on Venemaa keskregiooni lennujaamades juba mitu päeva suured segadused, kuna drooniohu tõttu on lennujaamad korduvalt töö peatanud ning sadu lende on hilinenud. Võimud on suunanud osa Moskvasse suunduvaid lende Peterburi.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et moskvalased peavad sellega leppima ja seda aktsepteerima, kuna Venemaa juhtkond soovib pidada tähistada võidupüha kohasel tasemel.

Moskva paraadil peaksid osalema 29 riigi juhid, neist kolm on küll tunnustamata separatistlike vabariikide juhid.

Merz Poolas: Venemaa on jätkuvalt suurim oht Euroopa julgeolekule

Saksamaa vastvalitud kantsler Friedrich Merz ütles kolmapäeval Poolat külastades, et Venemaa on jätkuvalt suurim oht Euroopa julgeolekule.

"Venemaa on ja jääb suurimaks ohuks meie julgeolekule ja ohuks euroatlantilistele suhetele," nentis Merz Varssavis ühisel pressikonverentsil Poola peaministri Donald Tuskiga. Merz saabus Varssavisse pärast Pariisi külastamist.

Kantsler tõi välja, et Poola, mis on Venemaa ja Valgevene otsene naaber, on selles osas eriti haavatav ning Saksamaa mõistab seda hästi.

Kantsleri sõnul on seetõttu vaja kiiresti tugevdada heidutusjõude ja kollektiivkaitsevõimet. Merz hindas kõrgelt Poola pingutusi NATO ja eriti selle idatiiva kaitsmisel.

Merzi sõnul on Saksamaa muutnud põhiseadust, et saaks suurendada kaitsekulutusi ja investeerib lähiaastatel kaitsesse miljardeid.

"See on meie ühine kaitse, mida me peame Euroopas edasi arendama," rõhutas kantsler.

Riigipea tõi välja, et Poola ja Saksa piloodid kaitsevad ühiselt Poola õhuruumi. Saksa eriväed tagavad julgeolekut Rzeszówi lennujaamas. Samal ajal on Saksa laevad NATO missiooniga paigutatud Läänemerele Poola ranniku lähedale.

Saksa kantsler rõhutas ka, et Saksamaa ja Poola on poliitilise ja sõjalise abi ning ümberasustatud ukrainlaste vastuvõtmise poolest Ukraina suurimad toetajad.

Merz ütles kolmapäeval, et Berliin on avatud rangete Euroopa Liidu fiskaalreeglite leevendamisele, et võimaldada liikmesriikidel kaitsekulutusi suurendada.

Rääkides pressikonverentsil viitas Merz hiljutisele muudatusele Saksamaa põhiseaduslikes võlareeglites, et kaitsekulutused suures osas vabastada.

"Me võiksime midagi sarnast ette kujutada ka Euroopa Liidu fiskaalpakti või fiskaalreeglite jaoks," sõnas Merz.

Saksa välisminister: Ukraina saab Euroopaga arvestada

Ukraina saab Euroopaga arvestada ja Kreml peaks sellest teadlik olema, ütles kolmapäeval Saksamaa värske välisminister Johann Wadephul.

"Kõik peaksid olema teadlikud, et selles ajaloolises olukorras saab Euroopale kindel olla. Ukraina saab Euroopale kindel olla ja kõik Moskvas peaksid seda teadma, et meiega tuleb arvestada. Euroopa kaitseb Ukrainat ja toetab teda kogu jõuga," lubas minister enne Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikku kohtumist Varssavis tehtud avalduses.

"Täna, kui Euroopas möllab uus sõda, Venemaa sõda Ukraina vastu, seisavad Saksamaa, Prantsusmaa ja Poola ühiselt selle vastu, töötades koos Euroopa julgeoleku ja Ukraina julgeoleku nimel," rääkis minister.

"Me kaitseme Ukrainas ühtlasi Euroopa vabadust. Me oleme selles kokku leppinud ja see saab olema ka ühine poliitika ma usun, et kõigi partneritega siin Euroopa Liidus," ütles Wadephul.

Välisminister väljendas veendumust, et kõik nõustuvad, et Ukraina toetamiseks tuleb rohkem ära teha.

"On erinevaid viise. Otsustav tegur on tulemus ehk nimelt see, et Ukraina toetamiseks eraldatakse vahendeid. Ja kui vaadata sõjalist abi, mida Saksamaa on juba andnud, siis oleme väga palju panustanud. Nii oli see ka eelmise valitsuse ajal ja meie ehk endine opositsioon toetasime seda," lisas Wadephul.

Ukraina töötab partneritega õhutõrjesüsteemide tootmise alustamiseks

Ukraina töötab rahvusvaheliste partneritega, et alustada õhutõrjesüsteemide ja nende jaoks rakettide tootmist Ukrainas, rääkis oma kolmapäevaõhtuses videopöördumises president Volodõmõr Zelenski.

"Täna on meie riigis õhuhäired kõlanud praktiliselt kogu päeva. Öösel oli järjekordne rünnak, milles Venemaa kasutas rakette ja droone. Ballistilisi rakette ja üle 140 ründedrooni öö jooksul. Pealinnas Kiievis ja meie paljudes teistes linnades. Kahjuks sai inimesi surma ja haavata. Avaldan kaastunnet peredele ja lähedastele," sõnas Ukraina riigipea.

Presidendi sõnul on rusude koristamine Harkivis, Sumõs ja Kiievis kestnud terve päeva.

Riigipea avaldas tänu ukrainlastele, kes osalevad kannatanute päästmisel ja abistamisel ning õhuruumi kaitsmisel. "Iga õhutõrjeüksus ja meie lahingulennukid – tänan teid tõhusa töö eest," ütles Zelenski.

President rõhutas, et iga nädal tehakse tööd selle nimel, et Ukraina taevas oleks paremini kaitstud.

"Viimased nädalad ei ole siin erand. Partneritega käib töö, et saaksime mitte ainult hankida uusi õhutõrjesüsteeme ja nende jaoks rakette, vaid ka selleks, et saaksime lokaliseerida nende süsteemide ja rakettide tootmise, mida me Ukrainas vajame," jätkas riigipea.

Zelenski rõhutas, et sellise algatuse elluviimine on üks tulevase julgeolekustruktuuri alustalasid Euroopas.

"Ja on täiesti õige, et Venemaa taevas ehk agressorriigi taevas on täna samuti rahutu," lisas riigipea.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1200 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 961 970 (võrdlus eelmise päevaga +1270);

- tankid 10 782 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 22 429 (+10);

- suurtükisüsteemid 27 552 (+50);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1379 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1156 (+1);

- lennukid 372 (+0);

- kopterid 335 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 35 407 (+141);

- tiibraketid 3197 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 47 604 (+120);

- eritehnika 3875 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.