Esmaspäeval ei läinud kõik Friedrich Merzi ootustele vastavalt. Kuidas teie selle kokku võtaksite? Kui halb see oli?

See oli üsna katastroofiline. See oli ilmselt halvim viis alustada uue valitsusega. Ta küll kogus end ja sai teisel korral kätte need hääled, mis vaja oli ja võib-olla on see lihtsalt kriimustus, aga praegu näeb see väga halb välja.

Kas see nõrgestab teda või on see kriimustus, mida keegi enam varsti ei mäleta, kui tal läheb hästi?

See nõrgestab teda, sest ta teab nüüd, et mõlemas parteis on omajagu inimesi, kes teda umbusaldavad ja iga seadusandlik akt, mida ta tahab parlamendis vastu võtta, peab saama kokku selle enamuse. Ja ta vajab neid inimesi, ta peab nüüd püüdma neid inimesi enda poole võita ja luua usaldust ning kindlust oma valitsuse suhtes. See on praegu paras väljakutse.

Kes võisid olla need nii-öelda reeturid?

Me ei saa seda kunagi kindlalt teada, see hääletus oli salajane. On kaks hüpoteesi – kas see oli tema enda partei, kus paljud inimesed, eriti liberaalsest leerist, tõepoolest umbusaldavad teda või olid need tema koalitsioonipartnerid sotsiaaldemokraadid, kus samuti mõned inimesed näevad teda liiga konservatiivsena ja väga provokatiivse inimesena. Tõenäoliselt oli seal natuke mõlemat.

Ja võib-olla ei ole sotsiaaldemokraadid rahul ka omaenda juhtkonna ja inimeste vahetusega?

Jah, sotsiaaldemokraatide uus juhtkond eiras tavalisi reegleid uue valitsuse moodustamisel, nad jätsid kõrvale mõned vanad olijad, läksid mööda partei establishment'ist ja mitmed inimesed on oma juhtkonna suhtes rahulolematud. Nii et jah, ka see võib olla osa seletusest.

Friedrich Merz tundub olevat üsna ebapopulaarne inimesena. Mis on need põhjused?

Raske öelda: ta on vana mees, ta on konservatiiv. See võib olla osa seletusest. Ja ta on mees, kellele meeldib polariseerida. Ta võtab väga selgeid seisukohti küsimustes ja see on midagi, millega me ei ole Saksa poliitikas harjunud.

Saksa poliitikas meeldivad meile inimesed, kes vaatavad üle kitsamast parteivaidlusest ja võtavad laiapinnalisemaid seisukohti ning tunduvad usaldusväärsemad ja kaasavamad. Friedrich Merz toob teistsuguse valitsemise ja juhtimise stiili.

Aga võib-olla seda oodataksegi praegu. Olaf Scholzi aadressil tehtud kriitika üks põhjus oli just nimelt see, et ta oli liiga pehme, eriti välis- ja julgeolekupoliitikas, ei suutnud kaitsta Ukrainat nii palju kui vaja ega olla nii selgesõnaline, kui oodati.

Täpselt, ja see oli Friedrich Merzi sõnum valimiskampaanias – ma olen väga erinev juht, minu juhtimine on väga selge ja see on uus vorm Saksa inimestega rääkimisel. Paljud inimesed järgisid teda, aga paljusid inimesi selline juhtimisviis häirib.

Nüüd on uus valitsus ametis. Milline valitsus see saab olema ja kas see on selline, mida sakslased tõesti ootavad?

Friedrich Merz tegi selgeks, et tema roll selles uues valitsuses saab olema rahvusvaheline kantsler. Ta püüab ilmselt palju reisida ja olla kohal kõikjal maailmas, olla kohal läänes ja Euroopas, taasluua usaldust meie partnerite vahel Euroopas ja üle mere, taastada Saksa-Prantsuse liitu, mis on viimase kolme-nelja aasta jooksul olnud väga nõrk. Ja ma arvan, et ta ei hakka olema nii palju seotud igapäevategevustega, ta laseb oma kabinetil nendega tegelda ja püüab olla rahvusvaheline liider.

Millist poliitikat võib oodata välispoliitikas, majanduses ja migratsiooni vallas?

Migratsiooni teemal lubas Friedrich Merz kindlat hoiakut. Ta lubas tagasi lükata kõik illegaalse immigratsiooni katsed. Saame näha, kuidas see õnnestub. Meie naabrid Poola ja Austria on öelnud, et nad ei võta ebaseaduslike migrantide tagasilükkamisi vastu.

Majanduses lubas Friedrich Merz muutusi ja uut energiapoliitikat. Saame näha, kuidas ta hakkama saab. Koalitsioonilepe on neis küsimustes üsna üldsõnaline, me peame ootama ja vaatama. Majanduskasv on halb Saksamaal. Me oleme nulli juures, ta peab tooma pöörde ja see peab juhtuma kiiresti selle valitsuse jaoks.

Seda ei ole kerge teha. Energeetikaotsused nõuavad aastaid enne, kui need vilja hakkavad kandma.

Muidugi mitte. Mõned tema liitlased lootsid naasta tuumaenergia juurde Saksamaal, aga seda tõenäoliselt ei juhtu. Osa tema parteist arvas, et see oleks odav ja usaldusväärne energiaallikas, nad näevad taastuvenergiat probleemina ja hindade ülesajajana. Saame näha, kuidas ta saab hinnad alla, eriti tööstuse jaoks Saksamaal, kus hinnad ei ole praegu konkurentsivõimelised näiteks võrreldes USA-ga.

Miks tuumaenergia on ikkagi kõrvale jäetud? CDU poliitikud räägivad sellest aegajalt.

Jah, CDU poliitikud rääkisid sellest, aga nad ei saanud seda koalitsioonileppesse, sotsiaaldemokraadid on sellele vastu ja vastu on ka tuumajaamade ettevõtted. Nad on tuumajaamu kinni panemas, nad on lasknud lahti töötajad. See maksaks praegu miljardeid eurosid minna tagasi tuumaenergia juurde, see ei ole tehtav ja nad näevad seda poliitilise mänguna – taasavad tuumajaama ja siis järgmine koalitsioonivalitsus tuleb ja hakkab neid taas sulgema. Nad ei hakka seda tegema. Ja seda ei saadud koalitsioonileppesse. Need on mündi kaks poolt.

Samal ajal on partei Alternatiiv Saksamaale (AfD) väga populaarseks tõusnud, mõnede küsitluste järgi on nad lausa kõige populaarsemad või tasavägised kristlike demokraatidega. Mis on selle põhjus? Ja samal ajal nimetati AfD äärmuslikuks organisatsiooniks. See on omamoodi skisofreeniline situatsioon.

Tõepoolest Friedrich Merzi ja CDU toetusnumbrid on läinud allamäge, mis on väga ebatavaline. Tavaliselt pärast valimisi inimesed koonduvad lipu ja juhi ümber. Seda ei juhtunud.

Ma arvan, et paljud inimesed, eriti konservatiivid on rahulolematud selle hulga lubadustega, mida ta ei suutnud pidada koalitsioonilepingus. Näiteks rahandus, kus Friedrich Merz lubas eelarve tasakaalu viia, aga koalitsioonileppes läks teist teed ja lubas mitmeid uusi laene. See võis tekitada rahulolematust paljudes inimestes Saksamaal.